Tasakaal

Tasakaal peab olema igal pool - see on elus üks tähtsamaid reegleid. Inimene kes ei tasakaalusta oma elu - ei saavuta ta lõpuks midagi.

Nii kodus, suhtes, tööl ja huvides on tasakaal väga tähtis.

Kui oled loonud kodu, pead hoidma kodu vajadused tasakaalus ja pidevalt nägema vaeva et kodus asjad ei puruneks. Vastasel juhul muutub kodu kasutuskõlbulikuks!

Suhtes on samuti tasakaal tähtis. Sa pead pidevalt suhtega vaeva nägema et see püsima jääks! Ära loo endale suhet kui ei viitsi pingutada selle toimimise nimel.- see oleks ebaõiglane käitumine teise poole suhtes. Mõlemad pooled peavad andma kui tahavad vastu saada sama.

Töö juures samuti, kui tahad raha - pead tööd tegema et seda saada!

Vajaduste nimel tuleb samuti pingutada- miski ei jookse ise kätte!

Ära kasutamine enda heaolu nimel on teisele poolele väga ebaõiglane ning selline käitumine toob kaasa tagajärjed.

Kõik siin ilmas on kindlalt paika pandud kindlate reeglite järgi. Kui tahad et sinust hoolitakse, pead sa esmalt ise vaeva nägema selle nimel! Kui soovid palju raha ja olla jõukas - pead esmalt pingutama! 

Kohe on jõulud uksetaga..

Juba 4 päeva pärast on pühad kätte jõudnud. Ja siiani sellist meeleolu ei olnud, siis tekitasin selle "jõulu tunde" ise.

Angelica ka pikka aega polnud midagi uut teha saanud ja lapse rõõmuks mõtlesin et teeks koos piparkooke. Taina muidugi ostsin poest ja glasuuri ka!

Oi kui palju rõõmu see tegevus pakkus talle. Eriti meeldis talle taignaga palle teha ja vormi sisse lüüa. Lõpuks ikka tegin ise kõik aga see oli seda rõõmu väärt.

Kuna jõulude aeg on, ja pole veel selle teemalisi pite, ostsustasin ka pildid ära teha. Sättisin koha valmis ja kasutasin jõulutuled ära mis tavaliselt aknal 8 reziimiga säravad. :)
Pilte sai tehtud üli palju. Isegi paar väikest videot. Imekombel õnnestus häid pilte ka saada :)

Vaikselt paremuse suunas..

Mehega otsustasime et Neiu läheb aeda alles uuel aastal, seega on ta meiega kõik pühad kodus. :) 

Angelicaga saab lõpuks suhelda nii, et mõlemad saame üksteisest väga hästi aru.

Ja üldse ei imesta et tal alguses raskusi oli, sest neiu on meil kakskeelne. Räägib nii eesti, kui ka Inglise keeles. Inglise keele siis omandanud nii telekast, kui ka telefonist multikate vaatamisega. 

Eesti keel siiski kodune keel ja kasutame pidevalt vaid seda :)

Väga vabalt võib neiu öelda inglise keeles värve:

Yellow, pink, red, purple, black, blue

Samuti ka näidata millised need on.

Samuti ka öelda inglise keeles numbreid:

1,2,3,5,6 - 4 raskusi, vahest numbrid vahetuses.

Samuti oskab mingit laadi lauseid:

Let it go,

I love you

I wanna

No , jne... 

Ükspäev kui mees tööle läks, tuli Angelica minu juurde ja lausus : "issi go away". 

Samuti laulab frozeni - Let it go ' laulu suht soravalt. Samuti ka - baby shark' lugu. Ja neid lugusid leidub kindlasti veel..

Rääkides remondist, siis lõpuks saime asja liikuma vannitoa puhul. Korteri omanik lõpuks otsustas et saadab remondimehed kohale. Mees muidugi seletas et enne kui neid remondi mehi saata, võiks uus dushinurk ja asjad olemas olla ja ühekorraga kõik ära teha. Aja kulu oleks väiksem, ning omaniku enda rahakott jääks ka siis 1 korra remondimeeste tuleku pealt raskemaks. Muidugi meest ta ei kuulanud kuid täpselt  sama vastuse sai ta remontijate käest kui nad olid siin vannitoa nurga laiali lammutanud . Seega nüüd veel vaja natuke oodata... 

 Esmaspäeval tehakse nüüd omanikule pakkumine seoses dušhinurga soetamise üle. Nagu aru sain, siis enam ei tule kabiiniga versioon - vaid kile kaardinad. 

Mul vahet pole sellessuhtes, vähemalt et pesta saab puhtaks end ja naabrid ei kurdaks kuidas neil laest vihma alla kallab pidevalt. Naabritest rääkides siis nad alustasid ka remondiga. Terve korteri remondiga mitte vaid vannitoa omaga. 

 Alt naaber sellesuhtes ise on ehitaja. Eks teeb lõpuks oma korteri korda ja enda järgi nii nagu talle meeldib rohkem. Seostan seda sellepärast et võttis kõik võimalikud mittekandvad seinad maha, samuti ka vanad radikad. Kõik vahetab uue vastu välja. Viimati läbi akna vaadates, oli tulemus juba praegu (ehitus alles alguses) üsna ilus :)

Viimasel ajal kõik plaanid on ka nii hästi paika loksunud ajaliselt. Ei ole kuskile kiiret, saan rahulikult oma tegemised ära teha, ilma igasuguse kiirustamise ja plaanide edasi lükkamiseta.

 Kuidagi nii mõnusalt rahulik on. Imelik tunne vahest et ise-enda aega on tekkinud, mida varem pole olnud üldsegi pmst. Saan oma mõtted sirgeks mõelda, end korda sättida, pere siseseid asju korda ajada ja kodutöid teha . Samuti jätkub Neiu jaoks ka piisavalt aega. 

Happy wife - happy life!

 Kuigi teine pool kuust läheb alati väga kiireks just nimelt Detsembri kuul. 

Päkapikud, salmid, kingid, vanemate vahel jooksmine, jõuluvana, aasta-vahetus , mehe sünnipäeva korraldamine jne. Tegemist ja jooksmist ikka jagub veel tükiks ajaks. 

Aga tegelikult läheb viimasel ajal palju paremini kui siin vahepeal läks. -Paar nädalat tagasi juhtus igapäev miskit, mis päeva ikka pekki keeras ja linnukese kirja sai "bad day" listi. 

Vahest peab elu allamäge ka veerema, et tunda positiivset lainet, mis teel on peale raskemaid aegu. :) 

Migreen

Alustan siis algusest...

Peavalud on mind vaevanud 6-7 aastasest saadik juba.

Olin ehk 13-14 aasta vanune kui puutusin kokku esimest korda migreeni auraga. 

  Eelnevalt oli mul ka julmad peavalud, sellised kus hoidsin peast kinni ja tunne oli selline et pea kohe läheb katki otsas ja reaalselt plahvatab. See oli selline julm valu, mida isegi oma vaenlasele ei sooviks. Kõige julmem oli see et ükski peavalu tablett ei aidanud - vahet pole kui kange. Võisin neid tablakaid sööma jäädagi, aga valu ei kadunud kuskile. 

Ainus asi mis valu vastu aitas, oli magamine vaikuses, aken lahti värske õhu käes. 

Sel ajal ma muidugi ei osanud arvata et mul võib olla migreen. Arvasin lihtsalt et kimbutavad "pinge-peavalud". Kuna käisin koolis, siis ainuke reaalne seletus sellisele peavalule oligi "pingest" . Eksisin rängalt.

Ühel koolipäeval kui olin "muusika" tunnis,  nimelt oli meil sel hetkel just tunnikontroll ka, kui tunnen et parema käe sõrmeotsad on tuimad. Nagu vatti oleks täis olnud ja samal ajal sipelgad jooksevad sees...

  Katsusin siis oma sõrme otsi, kui järgmisel hetkel tundsin, et keel muutub samuti tuimaks. Ma loll millegipärast hakkasin oma keelt närima tol hetkel, kuigi ei tundnud keelt isegi mitte natukene. Jumal tänatud, õnneks katki ei suutnud närida seda sel hetkel.

Silme ette tekkisid sädemed, nagu kohe "kukuks kokku" tunne. Samuti kõrvad kohisesid sel hetkel. Ja üli "külm" oli tunne, kuigi higistasin sel hetkel meeletult.

  Vaatasin õpetajat ja ta pea oli üks tume must sügav auk. Reaalselt, ma ei näinud õpetaja pead, kuid kõrvalt nägin kõike muud - keha, klaverit jne. Punkt mida vaatasin, oli lihtsalt must sügav  auk. 

 Üritades rääkida - sellest ei tulnud midagi välja. Nagu üli täis inimene, kellest ei saa aru mida üritab öelda või seletada.

 Selline "hoog" kestis 10-15 minutit. Seejärel hakkas hästi vaikselt tavaline olek tagasi tulema.

 

 Kadus silmadest see "must auk", kõrvad ei kohisenud enam , sõrme otsad läksid normaalseks, seejärel alles keel stabiliseerus Jne... 

Kui hoog möödus, oli mu dressikas läbi märg, mina jällegi üli ehmunud. 

MIS ASI SEE VEEL OLI??!

MIS MINUGA JUST JUHTUS?!?!

Õpetajale sellest rääkima ei hakanud. Ma olin sellest juhtumist lihtsalt sel hetkel nii  shokeeritud! Peale seda Läksin otse kohe koju, ning ootasin millal vanemad töölt koju jõuavad.

 Kui vanemad jõudsid koju töölt, rääkisin neile mis minuga oli juhtunud. Ema muidugi käskis järgmisel päeval peale kooli Perearsti poole pöörduda. 

Järgmisel päeval siis pöördusingi perearsti poole. Rääkisin talle oma pea valudest, ja juhtumist mis koolis aset leidis. Perearst lihtsalt arvas et ma kujutasin seda ette öeldes et "Nii noorel inimesel ei saa olla Migreeni". 

Perearst andis mulle Migreeni päeviku, kuhu siis kirja pidin panema kui tihti mul tekivad Migreeni hood, ja kui kaua "hoog" kestab. Samuti soovitas leida iga "hoo" tekkimise põhjuse - millest siis hoog tekkis. Ja mis moodus migreeni hoo peatas.

Sellest siis möödus paar nädalat kui tekkisid uued peavalud, samuti ka auraga migreenid. Kuna päevik on Aasta pikkune, siis unustasin selle täitmise pmst kohe alguses ära. 

Vahepeal oli elumuutus. Kolisin eraldi, samuti perearst vahetus kui Laps sündis jne

Perearsti vahetusega olin ma nullis tagasi. Vana perearst ei olnud märkinud, et ma sellise probleemiga tema juures oleks käinud ning sõnaotseses mõttes sõimas mul näo täis, kui küsisin et kas on võimalik mingit rohtu välja kirjutada mis Migreeni vastu aitaks. 

Mõnitades et ise-endale diagnoosi ei või panna ning tema on arst, mitte mina ja kui ma nii tark olen, siis otsiks endale teise perearsti kes usub et nii noorel inimesel Migreen võib olla. 

Sellega seoses nüüd ootan päeva, mil taas migreeni hoog tekib ajal, kus saaksin minna emosse, ning välja selgitada nendepoolt et mul on Migreen! See järel lähen perearsti juurde, ning tõestan neile et ma ei valeta! 

Peale seda tõestamist muidugi vahetan Perearsti taas välja, sest mul ei ole vaja Arsti, kes mind ei aita vaid sõimab ja laimab enda tujude järgi. Mul on vaja arsti, kes hoolib oma Patsientidest ning kes otsib probleemile lahendust või Vähemalt proovib välja selgitada kas tõesti patsiendi vaevused vastavad tõele ja leida ravi.

Istumise eest sooviks me kõik raha saada, kuid miks sa oled valinud endale Eriala, mis sulle ilmselgelt ei sobi, kui käitud niimodi?

Tõsiselt, paljud võivad ära surra selliste "arstide" pärast, kes teevad oma tööd nii lohakalt kui sina. (Nimesid ei nimeta)

Palun ausalt, otsi endale eriala mis sulle tõesti meeldib, ning sa avastad end peagi paigast, kus inimesed naeratavad sulle vastu, mitte ei otsi tõestusi millega sind su ametilt maha tõsta kord suudavad. 

----------------

Netist leitud kirjeldused:

Migreen erineb pingetüüpi peavalust – sagedamini on see pulseeriv, „tuksuv”, enamasti valutab üks peapool. Tihti kaasuvad valuga kaebused: iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Migreenihoo ajal  ei talu inimene ka kergemat füüsilist koormust ning eelistab pigem lamada vaikses ja pimedas ruumis, peites end sageli teki alla. Kui migreenihoogu ei ravita, siis kestab see vähemalt 3 tundi, aga reeglina mitte üle 3 ööpäeva.

Mis eristab migreeni tavalisest peavalust?

Migreen on elukvaliteeti langetav haigus, millele on iseloomulikud mõõdukad või väga tugevad peavaluhood koos mitmete teiste kaasuvate sümptomitega.

Harjumuspäraselt kirjeldatakse migreeni kui ühepoolset pulseerivat peavalu, millele võivad eelneda erinevad eelsümptomid ehk aurad ning kaasuda iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Lisaks esineb sageli lõhnakartust ja hoo ajal ei talu inimene isegi tavapärast füüsilist tegevust (juba trepist üles minek või rahulik jalutuskäik süvendavad peavalu). Migreenihoo ajal võib inimene muutuda voodihaigeks.

Migreen on niivõrd levinud haigus, et seda peetakse sagedaseimaks neuroloogiliseks patoloogiaks. Migreen ületab oma levimuse poolest teisi närvihaigusi arvestatava varuga. Nii Euroopa riikides kui ka mujal maailmas läbiviidud uuringud räägivad seda keelt, et naistest kannatab migreeni all umbes 15% ja meestest kuni 8%. Seega üldlevinud arvamus, et migreen on naiste haigus, päris paika ei pea – naisi on migreeni all kannatajate seas kindlasti enamus, kuid ainult naistele omase haigusega tegu ei ole.

Mitte ainult levimus ei tee migreenist niivõrd olulist haigust, vaid ka fakt, et tegu on sellise haigusega, mis oluliselt langetab inimeste elukvaliteeti. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Nii näiteks läheb migreeni tõttu igal aastal 1000 töötava inimese kohta kaduma 270 tööpäeva. Rääkimata väljalangemisest kodusest ja muust sotsiaalsest elust.

Põhilised migreeni vormid

Tähelepanelik lugeja pani tähele, et tekkis kaks erinevat mõistet – aurata ja auraga migreen. Need on kaks sagedasemat ja põhilist migreeni vormi. Erinevus seisneb selles, et peavalule koos ülalkirjeldatud kaassümptomitega võib auraga migreeni korral tekkida rida nn eelkaebusi. Migreeni aura kestab minuteid, kuid tavaliselt mitte üle 60 minuti. Aurasid võib jaotada sensoorseteks ja motoorseteks. Sensoorsed aurad on sagedasemad ning enamasti, kuid mitte alati, on tegu erinevate nägemishäiretega. Teised sensoorsed aurad võivad seisneda tuimuse, „sipelgate jooksu„ jms tunnetes. Motoorsetest võib esile tuua näiteks ühe kehapoole jäsemete nõrkust, kusjuures selliste motoorsete ilmingutega migreeni nimetatakse hemipleegiliseks ning see võib olla kas perekondlik või mitte. Perekondlikul hemipleegilisel migreenil on avastatud kindlaid geenmutatsioone, mis on seostatavad selle migreeni vormiga.

Krooniline migreen kujuneb välja n-ö tavapärasest migreenist aja jooksul. Seetõttu peetakse meie ajal kroonilist migreeni migreeni tüsistuseks.

Kuigi oma iseloomu poolest eristub migreen teistest peavalu vormidest, on teatud olukordi, mil teine peavalu võib olla migreenile sarnane. Teistpidi vaadates – kergemad migreenihood ei sisalda alati paljusid migreeni tunnuseid, mistõttu võib sellisel juhul tekkida kahtlus, et tegu on hoopis muu peavalu vormiga. Kõige enam tuleb migreeni eristada pingetüüpi peavalust, mis oma olemuselt on kergem väiksemate kaaskaebustega peavalu. Seetõttu võivad kergemad migreenihood mõnikord meenutada just pingetüüpi peavalu. Ühepoolsetest tugevatest peavaludest tuleb migreeni eristada nn kobarpeavalust. Viimase korral kujuneb sageli välja peavaluhoogude ajaline muster – kobaratena. Kuigi hood ise on lühemad, on need väga tugevad ja valuga kaasuvad samal poolel erinevad autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioonile omased nähud – pisaratevool, silmalau turse, silma punetus, ninakinnisus jms. Kahtluste korral tuleb alati pöörduda arsti poole, kes määrab õige diagnoosi ning teostab vajadusel täiendavaid uuringuid.

Migreeni jälgimine

Kõige tõhusam migreeni jälgimise viis on pidada päevikut. Päevik peab olema võimalikult konstruktiivne. Päevikust peab olema võimalik välja lugeda kolm põhilist momenti: hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus. Pole soovitatav põhjalikult üles kirjutada kõiki sümptomeid, mida inimene migreenihoo ajal tunneb, kuna migreen on haigus, mis avaldub stereotüüpsete hoogudega – s.t inimene kogeb samu sümptomeid korduvalt. Ka teie arst on sellest teadlik, kui olete vähemalt üks kord talle kirjeldanud oma migreeni. Päeviku hoidmine võimalikult lakoonilisena on põhjendatud ka sellega, et liigne ja korduv süvenemine oma tundmustesse võib tekitada sekundaarseid psühholoogilisi probleeme, nn somatisatsiooni. Õige lähenemise korral on see välditav! Ärge elage päeviku nimel – elus on palju enamat!

Tundmatud

Pikemat aega ma lihtsalt imestan kuidas täiesti võõrad inimesed lisavad mind fb.s sõbralisti. Küsides et miks nad lisasid või kuidas tean neid? Vastus on lühike. Viimase kuu jooksul on neid juba rohkem kui 15 inimest. 

Alustades näiteks ühest igorist. Lisas sõbralisti selleks et küsida kas mul on tuttavat kes otsiks suhet. Khm... 

Selleasemel et oma tagumik püsti ajada ja ise selleks midagi teha et neiu leida, otsib tema seda jumala võõralt inimeselt ja läbi neti. Kirjapilt oli lausa kohutav kuidas ta seda küsis, andis ikka julmalt soovida et tema tekstist aru saada, rohkem vigu kui teise klassi lapse eesti keel. Kontot vaadates on profiili pilt mustangi auto ja ainus info temast on : sugu - mees. 

Palju ütlev, kas pole? 

Ise ma muidugi selliseid inimesi vastu ei lisa ja kuna ka suhte staatus hõivatud, siis mingitel neti ahistajatel kaua aega ei lase eksisteerida.

Üks näide oli veel, nimelt lisas keegi Kevin. 

Samuti küsides et kuidas teda tean, tuli vastuseks "jou"

Küsides et mis on probleem? Järgnes vastus: " jamat on"

Sellepeale vaatasin ta profiili pilte, ning tekkis küsimus et kas tõesti lastel pole midagi targemat teha. Ta vaevalt oli 7-8 aastane. 

Ükspäev siis keegi marko kirjutas mulle head aega

Kuna oli kiire siis nägin küll aga ei vastanud talle midagi.

Järgneval päeval kirjutas uuesti head aega ja pani mulle bloki. Okkkk.

Umbes 3 minuti pärast võttis bloki maha ja uuesti kirjutas head aega. 

Olin kiirem kui tema ja enne kui ta mulle uuesti bloki pani, suutsin vastu kirjutada et kas kirjutab veel 3 korda või, peale kirja kohe oli blokk.

Võttis uuesti maha. Kirjutas "Ei" 

Sellepeale ma panin ise talle Bloki peale. 

Ma tõesti ei saa aru kuidas sellised inimesed üldse eksisteerivad. Okei, lastele veel andestan et vanemad ei tegele nende kasvatamisega aga ülejäänud inimestest ei saa aru. Miks sa istud netis ja arvad et netist leiad armastuse? Tõesti see maailm on nii hukka läinud? Või siis 40 aastased mehed kirjutavad no niiii halvasti et mark hakkab. Selle asemel et suhet otsida, peaks otsima mingi õhtukooli, kus siis kirjutama õpiks. 

Arvatavasti on need mehed kes elavad oma vanematega, kellel ette taha tehtud kõik asjad et "pojake" ikka vaeva ei peaks nägema ja jumala eest haigeks ei jääks pingutusest. 

Väga haige on tänapäeva ühiskond. Lapse suhtes kindlasti netimaailmas hoian silma peal mingi vanuseni et mingi sari vägistajatega ei suhtleks, ja suhet ei küsiks ajal kui peaks alles barbidega mängima. 

Ausalt võõrad, ärge otsige neti kaudu omale kaaslast. Ajage oma peps püsti ja minge välja. Kodu umbne õhkkond kaotab teie viimase väikse aju raasukese ka ära. :)

Kuidas ma 3 tundi kolmes poes seiklesin.

Hommik algas varakult. Ärkasin imelikul kombel kell 7.15. Tegin kohvi ja asusin vaatama eelmise päeva seebikaid. Nii mõnus on hommikuti ärgata enne last ja nautida aega kus on täielik rahu ja vaikus. Sellised hommikud on tavaliselt haruldased, kuna esimesena ärkab laps tavaliselt kes siis kõiki teisi üles ajab.

Kui laps ärkas, siis avastas ta sussi seest kinderi suure paki shokolaadi. See emotsioon, mis teda valdas sel hetkel oli säärane nagu oleks just võitnud bingoga suure summa raha. Jooksis minu juurde, näitas mis päka tõi, endal silmad sirasid peas, suu kõrvuni. Samal ajal tegi imestus häält ja see rõõm mis temast sel ajal peegeldas, oli nii siiralt armas et muutis hommiku ülimalt armsaks. :)

Panin Ancile multikad ette ja ise vaikselt hakkasin koristama eelmise päeva tekitatud segadust muusika lainel. Koristamisega sain ühele poole kella 11ne aeg lõunal, mõtlesin et teeks end siis korda ka juba kui avastasin et riide nagi pealmine laud on mingit imelikku sinist vedelikku täis. Sinine vedelik muidugi tilkus sealt laualt alla riidenagisse ka. Vaatasin riided üle ja kahjustada oli sellest vedelikust saanud lapse hele kombekas ja lilla talve komplekt - õnneks ainult jope osa ning püksid olid ilma siniste plekkideta. Avastasin et ka minu mõlemad joped millega väljas käisin, on samuti rikutud selle sinise vedelikuga.

Eraldasin riided nagist vannituppa ja uurisin kus kohast see sinine vedelik lõpuks pärit on. Nagi laua üleval oli veel üks laua taoline osa ja seal oli TOSOOL. See tosool lekkis julmalt läbi pudeli lihtsalt. Kõik sein, laud, riided, põrand oli SEDA TOSOOLI täis. Ma nagu vähe ei ärritunud selle avastuse üle ju. Mida teeb auto tosool korteris? Miks ta üldse toas oli? Miks?

Selle avastuse peale ma läksin ikka totaalselt endast välja ja kirjutasin Mehele teate et kui riided pesus puhtaks ei saa, siis järgneva kuu palk on puhtalt minu ja Angelica riiete ostmiseks. Halb olukord oli veel sellega ka et kohe ei saanud riideid pessu panna, kuna eelmine pesu sel hetkel alles pesi ja ootama pidi veel tükk aega.

Maha rahunedes panin kirja mis vaja poest oli ja üritasin mehe venda last hoidma kutsuda, kuid ta ei saanud. Päev kiskus veel nukramaks selle teate üle. Helistasin mehele ja küsisin kaua tal tööl veel läheb. Pidi kiirelt tegema et enne 15.00 jõuaks.

Mehel oli tööl abis meie mõlema parim sõber , arvas et saab kiiremini kuid juba enne kella 14.00 sai aru et ta ei jõua lubatud ajaks valmis, ning kuna on laupäev siis kaltsukad suletakse kella 15.00 aeg ja mees leppis siis tuttavaga kokku et tuttav tuleb hoiab last seni kuni oma käigud tehtud saan.

Kell oli 14.35 kui tuttav uksest sisse astus ja ma siis omakorda uksest välja astusin. Kiirelt mees viis mind Marina kirbuturu ette. Ma läksin siis poodi, mees tööd edasi tegema. Poes vaatasin suht kaua ringi. Huvitas mind sel hetkel kaelusega müts, vaip ja jõulutuled. Kaelusega mütsi ma sealt ei leidnud. Vaip, mis ainsana normaalne nägi välja maksis rohkem kui vaip väärt oli. Ja veel kasutatud vaip samuti.  Jyskis oleks odavamalt suurema ja uue vaiba selle hinna eest saanud. Matsin ka vaiba mõtte maha. Jõulu ehteid vaatasin samuti. Hinnad olid 7 eurist ' 42 eurini. Mõnes mõttes oleks võinud ju osta, kuid mõtlesin siiski ümber.
Mees juba helistas et on poe ees ja viib mind teise poodi asju vaatama. Lasin tal oodata 5 minti veel. Ma ei saanud ju tühjade kätega välja minna poest kus ma olin olnud ~20-30 minti.
Lõpuks leidsin kiiruga laste wc-poti istme mis käib suure wc-poti istme peale ja laps siis ei pea kõõluma suure poti peal vaid saab oma tegusid teha mugavalt oma suuruse istme peal. Maksis vaid 3 euri ka. Ostisin kiiruga selle ja lippasin autosse.

Sealt edasi läksin taaskasutusse, sealt leidsin lapsele lasteaeda vajava kaelus-salli lõpuks. Kokku olin poodides kokku olnud üle 2h juba. Peale taaskasutust läksin kõrval poodi- realiseerimiskeskusesse.
Sealt ostsin plikale terve päkapiku mandi ära. Ostin ka veel lõhna küünla mille lõhn on nii hea, mees valis veel silikoon karvarulli mida pestes saab uuesti kasutada. Koerale ostsime uue mänguasja, katsetuseks ostsime ka pesumasinasse lõhna-graanuleid. Wc-pott sai ka värskenduse 4 seebi võrra rikkamaks. Patsikumme ostsin veel juurde ja leidsin sealt "helendavad tähed" mida olen igalt poolt paidest otsinud, aga mitte leidnud. Tellida ei taha neid. Nii igaksjuhuks ei hakka isegi 1 euriga pettureid toitma. Just in case.

Peale neid poode läksin siis reaalsesse toidupoodi. Võtsin juua, meriseale saepuru, pelmeene, kalapulki, ja fairyt. Jalad olid ka kuidagi nii ära surnud selleks ajaks ja valutasid. Lõpuks jõudsime koju.

Ära olin ma 3 tundi poodides, ja ma ei suuda siiani ära imestada et terve see kraam läks kokku maksma vaid 21 euri.

Hiljem kui tuttav oma koju läks, siis tõi mulle jõulu-tuled täiesti tasuta. Mis võiks veel parem olla kui terve päev täide läinud tahtmisi?

Mul on sõber, kes on väärt rohkem kui miljon euri, miljon ilusat sõna, miljon ilusat hetke. Ta on keegi kes ei kao ka rasketel aegadel ja mis kõige tähtsam, ta on aus!  :)

Päkapikud

Päkapikud hakkasid Angelical käima esimene detsember. Ja käivad jõuluvanani välja. Ma ei raatsi lapselt seda rõõmu ära võtta. Kui ma väike olin, siis mul käisid ka päkapikud ja igakord oli nii hea hommikul avastada mis sussis oli :)

 Esimene päev Neiu ei saanud väga aru sellest teemast. Võttis nänni ja läks teise tuppa telku ette. Järgnev päev kui küsisin: "Kas Päkad täna käisid?" Tuli vastus: "Ei". Kui küsisin et kes talle siis kommi tõi, vastas et ei tea. Seletasin siis et päkad tõid ja toovad ainult siis kui ta pai tüdruk on.

Sellest järgnevad päevad on ta iga hommik peale ärkamist kohe sussi juurde jooksnud ja väga pöördesse läinud kui avastab sealt midagi head. Ütleme nii et talle täitsa päkapikud meeldivad.

Ükspäev Neiu oli nagu väike saatan, ei kuulanud üldse sõna. Iga lause peale vaidles vastu. Ronis diivani äärte peal ja kõõlus - endal rangluu murd. Keelamise peale läks käitumine veel hullemaks. Jooksis mööda tuba, kiusas koera, loopis teisi mänguasjadega, lõhkus mänguasju, ei läinud lõuna unele, protestis toiduga jne. Seletasin talle ilusti et päkapikud toovad kommi aind tublidele lastele ning päkapikud näevad kuidas ta käitub ja päkad ei too sussi sisse kommi kui ta paha tüdruk on ja sõna ei kuula. Sellest oli tal jumala savi, käitus ikka nagu väike saatana sigitis edasi.

Selle päeva järgnev hommik ootas teda tühi suss! Kui ta esimese tühja sussi avastas, oli Angelica nii kurb aga seletasin talle ilusti et eelnev päev päkapikud nägid kuidas Angelica käitus halvasti ja sellepärast ta Kommi sel päeval ei saanudki ning kui ta pai tüdruk on, siis päkad toovad talle järgnev hommik maiust.

Uskuge või mitte, see mõjus! Ta oli sellest hetkest viieline laps. Mitte kordagi ei vaielnud vastu. Ei jooksnud, roninud, kiusanud, lükanud ega teinud pahandust. Koguaeg käis küll päeva jooksul sussi sisse vaatamas et ehk äkki päkad on käinud. Iga kord tuli vestlema meiega et ta on tubli tüdruk olnud, ja päkad tulevad talle seekord. Läks isegi ilusti ilma vaidlemata tuttu.

Järgneval päeval hommikul avastas ta sussi seest kommi. Seletasin taas et kui pai laps on, siis homme toob päka veel kommi. Tundub et sai sellest väga hästi aru ja loodame et käitub lõpuni hästi seni kuni jõuluvana tuleb.

Sussi sisse esimesed päevad panin kummikommi laadseid maiustusi ja kinderi muna. Täna panin talle suure shokolaadi kinderi karbi. Las maiustab. Üks kord võib niipalju magusat ka olla :)

Järgnevatel päevadel päkapikud toovad eri sorti väiksemaid üllatusi kui suur kinderi pakk shokolaadi. Vaatan miskit mis ei oleks nii magus kui shokolaad ja miskit mida ta saaks kokku panna nagu muna üllatused. :)

Ja varsti on käes juba aeg kui jõuluvana tuleb. Loodan et seni on ta pai laps, päkapikud aitavad õnneks ta heale käitumisele kaasa. :)

Minevikust tulevikuni

24 november 2012 on meil mehega aastapäev. Ehk me oleme koos olnud juba 6 pikka aastat. Sellest 3 aastat on meil juba laps. Koos oleme elanud sellest vähemalt 4 aastat.

Kohtusin mehega väga naljakal viisil. Oli päevane aeg, kooli aeg oli lähenemas aga ei olnud veel peal. Olin enda tuttavatega ristku mänguplatsil väljas kui üks vennike oma põriseva rolleriga parklas seisis ja karjus mu nime. Rolleri kiiver peas, istub rolleril ja kutsus mind nimepidi. Sel hetkel ma kohkusin ikka korralikult ära sest uusi tuttavaid mul sel hetkel ei olnud ja suhtlesin vaid nendega kellega olin pikalt enne läbi saanud. Ja ühelgi mu tuttaval rollerit ka sel hetkel ei olnud.

Läksin siis uurima milles asi. Vennike kes mu nime hüüdis oli väga võõras, polnud kunagi näinud teda aga tema süüdistas et ma olen temast taga rääkinud ja et tema tuttavad olevat seda talle rääkinud ja et ta pole seda tagarääkimis teemat esimest korda kuulnud vaid juba korduvalt ja sel hetkel tuli ta siis probleemi lahendama.
  Kuna kiiver oli tal peas siis väga ei saanud ta näost ka aru. Ega ta kiivrit ka ära ei võtnud kui palusin tal seda teha et ma ta nägu vähemalt näeks. Aind süüdistas et ma olevat temast taga rääkinud ja kui seletasin et ma isegi ei tea ta nime siis ta jäi jumala kindlaks ise-endale ja ajas oma joru sama kindlalt edasi. Lõpuks sain ta nime teada. Ta nimi oli Asko.

Ma polnud isegi sellist nime nagu Asko varem kuulnud. Selleks hetkeks pakkus terve see jutu ajamine juba parajalt nalja ja olin üsna kindel et tal on luulud. Saatsin sõna otseses mõttes Ta väga koledalt sõnastatud lause-vormis pimedasse auku ja jalutasin minema ta juurest. Ta vaatas samal ajal järgi kui tuttavate poole jalutasin, istudes rolleri peal. Kui tuttavate juurde olin tagasi jõudnud, siis alles hakkas ta liikuma minema sealt tee äärest. Pooleldi jalgadega lükates hoogu, ise istudes rolleri peal.

Tuttavad kellega sel hetkel väljas olin, olid samamoodi väga ehmunud ja pärisid mu käest aru et kes ta oli, miks ta tuli ja millega ma hakkama olen saanud et ta mind sõimama kukkus. Vastasin neile ausalt et täiesti võõras inimene väitis et ma olen temast taga klatsind kuigi ta oli võõras ja pole kunagi teda isegi näinud ega ta nime isegi kuulnud. Sellega see asi lõppes mõneks ajaks.

Algas kool!
 Septembri lõpus kui zen-i pling-pling vms oli moes, hakkas mulle tundide ajal mingi kahtlane kasutaja plingima. Pikemalt suhtlemisel tuli välja et ta oli mu plingi saanud tuttava-tuttava käest ja kuna olen ilus neiu ja samast linnast, siis võiks tuttavaks saada. paar päeva suhtlesime läbi plingi. Hiljem juba suhtlesime läbi msn-i.

Tuli välja et meil on päris mitu ühist tuttavat kellega mõlemad samal hetkel suhtlesime. Samuti tuli välja et meie mõlemad emad töötavad samas asutuses samal erialal ja samas ruumis. Rohkem üksteise tundma õppimiseks, otsustasime kahekesti kokku saada. Mõeldud tehtud.

Päev oli vihmane ja külm. Jalutasime paidele ringi peale ja hiljem saime ühiste tuttavatega kokku ja nii see edasi läkski.

 Õppisime üksteist rohkem tundma. Algselt nagu sõbrad ikka. Ma olin jumala kindel sellel ajal et meie vahelisest suhtlusest ja sõprusest ei kujune kunagi välja suhe. Tol hetkel olin ma lahus olnud oma esimesest kutist vaid paar kuud ju vaid, ja polnud veel sellest esimesest suhtestki üle saanud. Täielikult katki aga leevendasin end sel hetkel väljas käimisega ja mõtete eemale saamisega.

Möödus paar nädalat ja olime suht tihedalt iga päev väljas käinud. Samuti ka tuttavad olid meiega suht igapäev koos. Ükskord siis tuttavad läksid varem koju aga me veel ei viitsinud minna. Jalutasime ja millegi pärast ta võttis mu käest kinni. Sel hetkel ma kiilusin totaalselt kinni. Millegi pärast ma ei lasknud käest lahti ka kohe, käed olid tal tuli kuumad, mul jällegi nagu jää purikad. Nii 2 minutit umbes hoidis käest kinni kui lõpuks käe ära tõmbasin. Selle peale tuli kohe küsimus et kas ei meeldinud? Ma lihtsalt ei oskand vastata sellele küsimusele ja jalutasime edasi. Hiljem kui koju hakkasime minema ja ta mind ära hakkas saatma, käskis mul silmad kinni panna. Mõtlesin et tahab mulle midagi kätte anda, sirutasin käe ka välja.b Panin silmad kinni ja ta tegi mulle esimest korda suule musi. Kerge vaikuse moment tekkis peale seda. See oli väga ootamatu käik sel hetkel.  Jõllitasime üksteist mõlemad nagu oleks kummitus näinud. Jutu jätkuks vahetasin jutu teemat nagu poleks midagi juhtunudki, kuid Asko kohe katkestas mind ja küsis kas mulle ei meeldinud? Esimese asjana kohe hakkasin vabandusi leidma aga siis tegi ta mulle sõna lausumise ajal uuesti musi, ja ma leppisin juba selle olukorraga. Ja ei hakanud vastu ka. Aga kuna aeg oli hiline juba siis pidime koju minema.

Tuttavate lemmik sõnakild oli pikemat aega "po**ui , pange tatti" , ja iga päev kuulis seda lauset nii 100 korda kindlasti. Lauset kasutati jumala lambiste kohtade peal ja vahel. Järgneval päeval kui kõik koos väljas olime, üks tuttavatest ütles selle lause välja. Vaatasime Askoga üksteisele otsa ja  naljaviluks tegime mehega üksteisele suupeale musi. Tuttavad vaatasid suht shokeeritud olekus meid. Peale seda pärisid aru meie käest et kui kaua juba me koos oleme olnud. Kui vastus oli eilsest- siis hakkasime kõik koos naerma. Ja nii me suhe algaski.

Esimesed 8 kuud olid täiesti tülide vabad. Ei mingit tüli, ei mingit mööda rääkimist. Siis olid esimesed tülid, tegime suhtes pausi - proovida muud. Jooksime mõlemad sarvi maha, jõime , elasime end välja jne.
Vahet pole kus või kellega me olime, millegi pärast ikka kuskil põrkasime kokku ja rääkisime üksteisega.

Oli näha et suhtepaus andis mõlemale märku et me ei otsi teisi vaid teistes meid endid. Otsustasime suhte taastada ja uuesti proovida ning vanad vead parandada. Oli tülisid küll, kuid alati leppisime ära ja saime asjad korda. Lahkuminek sel ajal oli välistatud sest olime juba nii kaua koos olnud ja nii palju läbi elanud et veits rets oleks kellegi teisega algusest peale 0st samamoodi alustada.. möödus paar kuud..

Kolisime kokku, paari kuu pärast jäin rasedaks, sel hetkel otsustasime et pean tegema abordi. Mul endal polnud elus veel jalgu korralikult all ja mees samuti vahetas sel hetkel töökohti ning raskusi oli mõnelgi hetkel rahaliselt. Samuti ka mõlemad emad käisid peale ja torkisid igal võimalikul ajal vahele meile et ma rasedust alles ei hoiaks. Tegin abordi ära ja määrati pillid. Paar kuud hiljem siiski mehega otsustasime et tahame siiski last ja paar kuud hiljem ma taas olin rase. Vahetasime üürika suurema vastu välja ja nii see pere elu meil peale hakkas.  Alguses kui vanemad taas teada said rasedusest, olid nad vastu. Hiljem leppisid sellega. Sündis Angelica, ja siiani oleme koos olnud.

 Vahest tülitseme nagu mees ja mees - kättpidi üksteisel kallal. vahest teeme üksteisele meelega haiget nii sõnadega kui ka käitumisega. Vahest unistame suurelt üksteisega ning teeme plaane, vahest naerame üksteise lolluste üle, vahest nutame koos kui on rasked hetked. Isegi 1 korra selle ajaga olen peaaegu teise korteri ära kolinud kuid pika vestluse käigus, otsustasin et annan viimase võimaluse suhtele. Aeg on nii mõndagi selles suhtes näidanud. Armumist, armastust, viha, armukadedust, pisaraid, löömist, jonnimist, draamat, valetamist, austust jne. Aga ei saa näha head kui ei ole halba. Ja hiljem tagasi vaadates on see siiski minevik, killuke mälestustest mida enam muuta ei saa.

Siiani oleme 6 aastat vastu pidanud. On olnud hetki kus reaalselt vihkame üksteist, on olnud hetki kus nutame koos või naudime just üksteise seltsi. Raskuseid on suhtes palju olnud, aga kui inimesed tahavad koos olla ja pingutavad selle suhte nimel, siis on nad koos veel pikalt.

Huvitavad leiud internetist.

Leidsin sellise ägeda lehekülje kus saab arvutada kui vanaks sa eeldavalt elad. Tuleb vastata paarile küsimusele ja lõpuks arvutab see leht välja kui vanaks sa eeldavalt elad. Minu tulemus kuidagi ei üllatanud mind.

Nagu kirjutatud siis ei tohi võtta tõena kuid ise isiklikult arvan et 50 - 60 kanti oleks okei isegi elada. Oleneks tervislikust seisundist.

  Juurviljana kellegi kaelas ma elada küll ei sooviks. Enne leian kindla enesetapu viisi ja viiks eneka ellu kui oma kallile inimesele turja peale jääks. See oleks täielik piin juba ise-endale kui ei saaks endaga hakkama ja sunniks kedagi enda eest hoolitsema.

Eestis elu on niigi raske. Tööd peab rügama aga raha peab sul endal olema. Need kellel veits rohkem raha käes, need muidugi hetkel naeravad selle postituse üle kuid kunagi tuleb ka neil aeg kus raha tunneli lõpus otsa saab. Haigus/ tulekahju - mis iganes võib juhtuda. Keegi meist ei ole selle eest kaitstud.

"Vanus lähtuvalt elustiilist : 39 "
Ausalt öeldes 13 aastasena tundsin end kui täiskasvanu juba. Vahest vaatasin enda vanuseid inimesi ja suht tihti käis peast mõte läbi et kas neil on arengu-peetus või nad ei tahagi reaalsest elust tegelt ka aru saada. Enda vanuste inimestega suhtlemine oli suht võimatu. Mõnega jah suhtlesin aga väga tihti oli eri-arvamusi mis lõpuks tüliks kiskusid. Ma olen liialt erineva mõtte maailmaga  inimene sellekohapealt.

Esimene kutt oli mul ka 21 aastane, ise olin 13 aastane siis. See oli armumine esimesest silmapilgust. Klappisime tegelt väga hästi. Mõttemaailm oli sama, huvid olid samad, kõik nagu peaaegu ilus välja arvatud mu vanus. Kuigi erinevalt vanuselt, käitusin ja olin siis juba nagu täiskasvanud inimene.       Esimene armastus, esimene katkine süda jne. Oleks ma vanem olnud, oleks me siiani koos ma usun. Lahku lõpuks ajas meid pikk vahemaa üksteisest. Aga eks nii oli ka parem mingil määral.

Peale teda ma kohtasin enda praegust meest. Esimene kohtumine meie vahel algas täiesti arulageda valega mida ta siis tuli lahendama minuga kuigi ma isegi ei olnud teda kunagi näinud ega ta nime isegi kuulnud sel ajal.. kellegi kolmanda inimese poolt välja mõeldud vale mida siis aeti minu kaela et ma räägin "hr.võõrast" taga . Sellest blogin kunagi hiljem. See tegelt päris naljakas lugu.

Tulles nüüd teema juurde tagasi, siis sellel lehel saab ka stressi välja arvutada. Vastama peab siis 23 küsimusele. Kes enam-vähem õiget tulemust tahab, vastab nii ausalt kui võimalik. See tulemus tuli küll natuke üllatusena. Esiteks ma olen draama kuninganna ja teiseks ma mul suht pidevalt tunne et mul ei ole 1 laps, vaid lausa mitu elamisepeale. Tulemus siis selline :

Kuigi veits tõde ka olemas, ma suudan oma tujusid mingil määral kontrollida ja päev kujuneb just selliseks nagu ma selle mõtlen. Kui on halb tuju siis elan end välja koristamise või säärasele tegevusele. Kui hea tuju siis olen nagu kleepuv lima millest lahti ei saa :)

Lehekülg kus saad testida enda stressi on :

http://kasulik.delfi.ee/calc/tervis-ja-toit/stressiarvutaja.php

Ja lehekülg elu-ea arvutamiseks :


http://kasulik.delfi.ee/calc/tervis-ja-toit/eluea-arvutaja.php

Head avastamist :)

Avastamas head kraami

Eile/üle-eile oli mul mingi oksendamise tuur. Õnneks kestis 24h aind kokku aga siiski. Kõht oli ju tühi ja miski sisse ei läinud. Isegi vesi tuli kohe välja. Ja toa soe vesi, mitte külm. Maole oleks külm vesi väga ärritav. Kõik me teame seda. Enesetunne oli väga jube! Sel hetkel ma reaalselt mõtlesin mõistuses juba enesetapu peale kergelt. Õnneks mõtteks vaid jäi sest liigutada sel ajal ma ei jõudnud käsigi. :)

Öö oksendasin, lõunal jäi siis esimese asjana mandariin sisse. Kohe kui mandariin pidama kõhtu jäi, hakkas seest julmalt iiveldama. Tunne oli suht selline nagu oleks rase ja rasedus alles alguses. Nagu ikka. Iga toidu lõhn ja toidu nägemine ajab iiveldama. Peale mandariini ei julgenud midagi rohkem süüa ka. Kergelt koll oli ees oksendamisest aga kõht oli ikka nii tühi.

Õhtul kui mees mulle kosele järgi tuli, läksime poodi ja ma ei tea miks, aga hull tahe tekkis jäätise vastu. Võtsin mahla ja jäätise. Jäätis polnud üldse hea mõte. Esiteks ma ei söönd veeranditki sellest ära ja teiseks see ajas  veel rohkem iiveldama kui miski muu.

Enne koju jõudmist käisime veel korra ämma poolt läbi ja too andis beebi-toitu meile. Ma olen üks kiiksudega inimene. Jah, ma söön neid magusaid püreesid. Osad on paremad, osad mitte nii head aga kõlbavad.
 Esimesene kord puutusin kokku püreega siis kui plika hakkas proovima piimale muud sööki. Piima peale ei jää meist keegi :)

Koju jõudes proovisime Anciga paar püreed ära ka. Imekombel jäid need ka sisse. Aga iiveldas ikka. Aga vähemalt polnud seda õõnes tunnet enam. Olime veits üleval ja peale seda läksime magama.

Järgmine hommik veits pea valutas ja hull nälg oli. Midagi kuiva ei tahtnud süüa ja püreed ka ei tahtnud. Mees tõi tanklast midagi väga head.. viimasel ajal parim võileib mida söönud olen. Soovitan soojalt - Rukkileib singiga!

Hommik päästetud. Peavalu kadunud, iiveldust pole. Nagu taassündinud oleks. Nii hea ja kerge oli olla. Lõpuks terve! Tass kohvi otsa ja päeva nautima :)

Brr... külm

Ongi käes aeg kus lumi on maas, külma kraadid miinustes. Hädad algavad.

Sõbranna auto ei lähe käima, mina kui külmavares lõdisen nii-kui-nii. Kõik on jääs ja libe. Õues ei kannata kaua olla.

Üleeile käisin taas kosel. Jäin üheks ööks sinna. See öö oli kohutav. Terve öö oksendasin. Täpselt selline tunne oli et käisin ravimas end vaid seal, sest tervis oli korras kui sinna jõudsin, aga seal olles tekkis okse viirus mille ma ka läbi põdesin. Sama viirus mis Anc paar päeva tagasi läbi põdes. :) öö ja pool hommikut oksendasin. Terve järgnev päev ööni iiveldas korralikult. Tuttavad juba viskasid nalja et rase. Õnneks vaid nalja.  Sellest kirjutan rohkem järgmises postituses! :)

Angelica õnneks sellest külmast ei arva midagi. Talle sai soetatud fliisiga kombekas, talve saapad seest lambavillaga, vee/külma kindlad kindad ja soe müts. Külm ei peaks hakkama. Talve elab üle. :)

Ma pean enda riidekapi veel üle vaatama külma suhtes. Mehele peaks ka norm talveriided selga ostma. Kaua ta ikka dressides ringi jookseb. :)

Talv on ilus aeg, aga seda külma küll ei taha ju. Hea vingukott olen ikka küll, suvel on liiga palav, sügis liiga petliku ilmaga, kevad liiga porine ja talv liiga külm. 

Aga lumega häid asju ka. Mees lõbutseb nelja veolise subaruga, seitsmenda seeria BMWga millel v8 mootor ja 4.4 mootor. Ta üldse ei kurda. Õnneks sõita oskab ja veel kraavis pole käinud. Vanematel oleks kurb tööpäev kui poja kogemata sinna peaks juhtuma. 

Aga elame näeme, loodan et midagi nüüd ära ei sõnunud. :) 

Värviline minevik...

Värviline minevik juuste värvi suhtes on mul tõesti. Loomulik värv mul on brünett. Kui olin 13 siis alustasin oma juuste värvimist. Esimeseks värviks oli mul blond. Blondi ja brüneti vahel olin ma 4 aastat. Siis otsustasin juuksed süsimustaks värvida. Ütleme nii et suht jube oli. Aja pärast värvisin taas brünetiks, aga triibutasin blondiga segamini.

Sellel aastal ehk 2018, mõtlesin et toon mängu värvid. Alustasin siis nii et alt must ja pealt Blond. See välimus tegi mu tõesti 13 aasta vanuseks. Kui juuksevärv välja kasvas, otsustasin blondi punaseks värvida. Ka enam-vähem välimus oli. Ja kui punane välja kasvas, siis täna otsustasin et värvin brünetiks, aga imekombel jäi suht must - punaste triipudega. Ajaga ehk kulub heledamaks.

Ma arvan et päris pikka aega ma rohkem ümber ei värvi. Esiteks ei viitsi koguaeg värvida ja teiseks juuksed juba piisavalt rikutud - lasen puhata.

Kunagi kindlasti taastan kirju välimuse. Alt must ja pealt blond. Siiani suht lemmik aga viitsimist annab soovida :D

Uuel aastal uue hooga :)

Peaaegu nagu ilus päev

Hommik algas ilusti. Kell 6.20 ajasin mehe üles. Kella 7meks läks tööle. Ise muidugi läksin magama tagasi. Kell 9.15 ärkas Angelica, andsin talle telefoni kätte. 15 minuti pärast siiski arvas et tahab veel magada. Läksime taas tuttu. Ärkasime 10.35

Hommik algas rahulikult. Vahetasime tudu riided ümber ja läksime kööki sööma. Peale sööki ärkasime tund aega telku ees. Kraadisin last ja palvikku polnud. Jess lõpuks üks hea uudis üle pika aja.

Vahepeal panin riided pessu ja sorteerisin pesu teise pesukorraks ära. kell oli juba niipalju et mees jõudis koju lõunale.

Rääkisime juttu, sõime, arutasime päevaplaane ja jõime kohvi. Peale seda läks mees taas tööle tagasi ja ma hakkasin koristama. Nagu alati suudavad koer ja laps selleks ajaks korraliku segaduse korraldada. Ja kuna koer on elamises siis igapäev tuleb harjaga ja mopiga põrandad üle tõmmata. Kummipõrand tõmbab mustust julmalt ligi. Vahest unistan ikka parkett laminaadist, siis jälle vinguks et koer klõbistab koguaeg nagu naine toas ringi :)

Panin kirja poe nimekirja mis vaja poest, ja kuna kamm oli elamisest kadunud siis otsisin seda pool päeva. Samuti vahetasin voodipesud ja korrastasin kapi sisu. Joonistasime Angelicaga ja ladusime klotse. Vahepeal jõudis mehe vend külla. Saatsin ta poodi oste tegema. Hiljem juba jõudis mees koju. Üle pika aja mees pakkus välja et tuttavatega välja minna. Mõeldud, tehtud. Käisime kaalepis, poodides, rääkisime tuttavatega. Hiljem otsustasime koju tulla. Mees läks arvutisse ja mida imet. Lcd 32" telekas mis kuvariks on, on pilbasteks. Suurema jututa mehe vend tunnistas üles et eelneva päeva õhtul kukkus otsa sellele kui koju kiirustas. Tore lugu küll. Ikka midagi pidi juhtuma et päev perse läheks. Mis seal ikka, homme ostame uue teleka kuvariks. Väljaminekud niigi see kuu ülisuured. Auto remont läks 560 euri, ülevaatus 30 euri, kindlustus 30 euri, mogo 77 euri, korter 240 euri, lasteaed 55 euri, elamiseks ka veel läheb raha ja nüüd siis see telekas. Naiss.

Ma lihtsalt ei mõista....

Ma lihtsalt ei saa aru miks kõik halvad asjad peavad juhtuma korraga või järjest? Ei jõua seedida esimest halba asja kui juba teine halb asi end kaela surub. Mida halba on Angelica teinud et ta niimodi tasutud saab?  Ta on alles 3 aastane aga juba niipalju läbi elanud et paha hakkab mõeldes juba. 

Kukkumise käigus murdis rangluu. See rangluu pole veel kokkugi kasvanud kui nohu/köha ta maha murrab. Rääkimata valust mis ta õlal tunneb, ei saa ta niigi hästi magada - traksid ju seljapeal ja vaid selili saab magada, tundes neid sidumis-sõlmesid koguaeg. Ta vajab abi söömisel ja riide panemisel. Samuti vajab ta abi igasuguste teiste asjadega ka. Ja peab väga ettevaatlik olema et ta haiget ei saaks. 

Nii kuradima raske on lihtsalt vaadata kuidas nii väike ja süütu hing, nii pidevalt kannatab. Kõige raskem tunne on see kui ma lihtsalt ei oska aidata teda. Kui ma saaks - ma võtaks ta valu endale. Kui ma saaks siis vahet pole mis juhtub, kõik halva võtaks endale. 

Eile ma lihtsalt puhkesin nutma kuna ei suutnud enam oma emotsioone alla suruda. Mitte küll lapse ees aga samas korteris küll.

 Angelica ei maganud lõuna und, vaidles hästi palju vastu. Mängis koeraga nii et tegi oma käele pidevalt haiget, keelamise peale küll lõpetas kuid seljataga alustas kohe otsast peale koeraga mängimist ja endale haiget tegemist. Keeras oma mänguasja kasti keset korterit laiali ja siis komistas aeg-ajalt oma asjade otsa. Mänguasju ära ei lubanud korjata. Selline kisa kohe hakkas pihta kui koristada üritasin. Turnis diivani käe-tugede peal ja üldse oli kuidagi väga kratt. Süüdistan selles lõunaune magamata jäämist. Kella 22st õnneks oli nagu kellavärk voodis ja uinus. Ma veel koristasin mänguasju ära ja pesin köögis nõusid.

 

Kella 23 ajal Angelica köhis paar korda ja kuulsin veidrat häält. Vaatama minnes Angelica oksendas, oli nii väsinud ja unine et ei jõudnud end külili keerata. Ühesõnaga lämbus oma okse sisse. Ma pole kunagi nii kiirelt end liigutanud kui sel hetkel. Hüppasin voodisse ja keerasin ta kähku külili. Õnneks midagi väga hullu ei olnud, köhis paar korda ja oli korras jälle, vaikselt hõõrusin selga et tal parem oleks. Sel hetkel ma ehmusin niivõrd hullult et tükk aega mõtlesin aina uuesti ja uuesti, kuidas ma peaaegu oma tütrest ilma oleks jäänud...

Angelicat tabas mingi oksendamise viirus nimega "Norwalki viirus". Sel ööl oksendas ta 10 korda vähemalt. Palavikku ei olnud, jõi ilusti. oksendas kohe selle joogi välja ka mis ta jõi. Samuti käis potil ja pissis - vedeliku puudust tal ei olnud.

Hommikul ärkasime 6 aeg. Ta peale oksendamist lihtsalt ei jäänud rohkem magama. Ma muidugi koristasin koguaeg seda okset. Nii põrandalt kui voodist. Oli ikka tükk tegemist et täitsa puhtaks saada.

 

  Meest nimelt häirib okse hais kohutavalt, seega pidin igakord põhjalikult koristama.   Mehe puhul okse nägemisest/kuulmisest,  rääkimata okse haisu tundmisest, hakkab ta kohe ise ka oksele. Seega terve see aeg kui plika oksendas, tõmbas mees teki ülepea ja hoidis kõrvu kinni. Muidu oleks tema järgi ka veel pidanud koristama.

Oksesed voodipesud muidugi panin eraldi ja pesen neid samuti eraldi. Kõige kuumema programmiga et rohkem haigeks ei jääks ja viirused edasi ei leviks. 

Ütleme nii et esimene reaalne magamata öö oli 3 aasta jooksul. 

Kella 8 aeg hommikul Angelica oli loid, panin kraadiklaasi alla ja 37.7 palavik. Andsin rohu sisse ja poole tunnipärast Angelica oli endine laps taas. Rõõmus, mängis, sõi ja jõi. Nagu poleks midagi olnudki vahepeal. Kella 13st läks lõunaunne. Ärkas kell ~16 paiku. Vaatas tunnike telkut ja kraadisin uuesti. 38.1 palavik jälle. 

Ei tea kas tuleb teine magamata öö? Või seekord laheneb kõik ilusti? Ma reaalselt loodan et ta saab kiirelt terveks.. kaua võib.

Jõulud ja kingitused!

Varsti ongi käes see kõige kiirem aeg elus, jõulud!

Eelnevalt oleme jõule pidanud vanemate juures. Ega see aastagi kodus ei pea. Ainus asi mis kodu seinte vahele jääb, on päkapikud. Jõulud siiski perekonna ja sugulastega kokku saamis aeg.

Kuuske ma tuppa ei vea, esiteks ajab okkaid, teiseks mul mingi oma kiiks. Mulle ei meeldi kui elus asja tapetakse aind sellepärast et ilus oleks. Sama ka lõike-lilledega. Tahad lille kinkida? Kingi potilill. See elab vähemalt edasi seni kuni hoolitsen. Sama ka kuusega. Okei, ilus on ta jah, aga lõigatud elavat kuuske ma enda kodu uksest sisse ei laseks. Enne ostan poest mingi võlts kuuse.

Kingitused tavaliselt tulevad nii vanemate poolt kui ka mehe vanemate poolt. Jõuluvana samuti. Eelmine aasta sai Anc julmalt palju mänguasju. Mina jällegi asju mis edaspidi vaja läheb. Mees samuti.

See aasta isa lubas kinkida Ancile mänguasja kasti. Ma millegipärast kaldun arvama et kingime mehega mingi nuku laadse asja, ta ikka nii fänn nende nuku asjadele.
Samuti mõtlesin et kingiks nukumaja. Ma arvan et talle hullult meeldiks see.

Mehega arvatavasti teeme ühise kingituse ja lähme spa'sse :)

Vanematele mõtlesin et laseks pilte välja ja raamiks ära. Viimane kord hea et ema  ämmaga kaklema ei läinud kui pildid lauale viskasin. Krabamist oli tükk aega aga sõbralikult jagasid ära lõpuks.

Seoses veel jõuludega siis arvatavasti mingid jõulutuled paneme ka aknale sirama. Keegi nagunii ei näe, aga endal ilus ikka :)

Suur puhastus!

Paar päeva tagasi tegin postituse kodust - millisena meeldiks rohkem ja milline ta oli.
 Nimelt mulle ei sobinud et kodu nii asju täis on ja mõtetult suured asjad mis võtavad ruumi.
Täna siis jumala lambi kohapealt tuli räme koristamise tuju. Ja nagu ikka siis vaja ju põhjalikult kõik korda teha ja ümber tõsta. Ma pole ausalt kunagi nii palju paska korteripealt leidnud ega ära visanud kui täna.

Esiteks ajas närvi mind reisikohver mis mõtetult madal oli ja palju ruumi võttis. Mänguasju nagunii selle sees enamus ajast polnud. Okei, mõned olid jah aga suht lamp kui teine mänguasja-kast oli veel lisaks teises toas kuhu samuti midagi eriti ei mahtunud.
Kuna mul oli 4 kotti Anci väikseks jäänud riideid ka siis lippasime mehega taaskasutusse. Panin riided annetuskasti ja taaskasutuse kõrval olevast uuskasutusest küsisin pappkasti kuhu mahuks kõik mänguasjad ära. Pikema jututa sain suure pappkasti. Pappkast peaks niikaua ära elama küll kuni jõulud saabuvad. Nimelt Isa lubas Angelicale kinkida puidust ise tehtud mänguasja kasti. Ise palusin temalt seda ja lubas ära teha. Nii hea kui keegi vastu tuleb kui mul midagi vaja on või kui abi palun :)
 Ilmselgelt on Angelical julmalt palju mänguasju. Aga ma ei raatsi  neid ära visata ega anda ka. Veel korralikud ja ta mängib nendega.

Üleüldse loen pidevalt et lapsed ei mängi enam mänguasjadega vaid pidevalt ekraani taga. Ancil ekraani aeg aind siis kui ärkab, keegi külas on või magama läheb. Muidu paneb puslesi, mängib nukudega, laob legodest maju ja teeb süüa. Joonistame ka ja teeme kõike muud mida pisipreilile meeldib.

Peale uus/taas kasutusest tulemist koristasin kohe edasi. Alguses riided kokku ja põrand sodist tühjaks. Pesukast uputab, kindel on see et 4 päeva järjest saan kindlasti pesu pesta. Avastasin et voodi alla ja diivani taha oli mega palju riideid kukkunud. Nüüd need igastahes ootavad pesu.

Peale riiete koristamist võtsin ette kappide sisu. Ütleme nii et salaja eemaldasin mehe telefoni manti, ma lihtsalt ei näe mõtet mingeid tühjasid karpe ja kilesid alles jätta. Nagunii neid tuleb veel ja veel.

Ja kuna kõik säärane oli tehtud, siis mõtlesib et tõstan paar asja ümber. Algselt tahtsin visata ühe riiul-kapi minema mis 80'ndate seksioonist pärit oli, aga ümber tõstmise käigus avastasin et telekalaud ei olnud enam sellises olukorras et kannataks nihutada, seega telekalauast sai prügi. Lasin mehe vennal ära tükeldada selle.

Paigutasin veel natuke kappe ja asju ringi. Pesin põrandat ja sorteerisin kappide sisu. Lõpuks tulemus jäi minuarust parem kui varem. Telekas ei ole enam 40 cm kõrgusel vaid kindlalt riiulil. Angelica varem suutis harjavarrega telekasse kopsida nii et telekas sai viga. Nüüd aga telekas piisavalt kõrgel et Angelica vaevalt telekat lõhkuda saaks kogematta.

Diivani alt tuli ka vana koera pesa välja mida viimati kasutasime tallinnas. Oh seda rõõmu kui pätu avastas oma vana pesa. Aeles ja nuusutas ja püherdas ja lakkus. Sõna otseses mõttes oli näha et ta ikka julmalt igatses seda. Sai ka see pesa maha jäetud. Nüüd ta magab sellel kõht taevapoole.

Ruumi on rohkem kuid plaanin kindlalt veel paar asja välja vahetada. Nimelt otsin veel riiul kappi mis laest-põrandani ulatuks ja oleks mahukas. Siis vahetaks veel meie abieluvoodi välja 140*200 suurusele ja plika voodi läheb ka varsti vahetusse. Siis põrandad on kuidagi tühjad, mingisugune vaip oleks suht hea. Siis ostaks veel tava laualambi mehe lauale et parem telefone remontida oleks. Ning mingiaeg muretseks parema pesumasina ka. Praegune toimetab küll, kuid tahaks uuemat veits.

Tegelt olen nüüdse toa paigutusega ülimalt rahul. Ka mees kiitis mu paigutuse heaks.

Ma julgen pakkuda et selline paigutus peab kevadeni vastu. Ma ju selline pirtspe*se selliste asjade kohapealt. Ja üldse ei imesta kui mööbel ära väsib , kui iga paari kuu tagant jälle ümber tõstan.

Aga ma olen Airi. Ma olen kodune pmst 24/7. Eks see mööbli paigutamine tulenebki sellest et ühte samat pilti ei jõua kaua vaadata. Ja eks paigutamine ümber muudab rutiini ka. :)

Blogimisest

Täna lugesin "AMHT" Blogi ehk " A mida Henry teeb?"

Ja sealt tuli ka tänane blogipostituse teema. Nimelt peab tema avalikult blogi ja blogi teemaks oli "kus on Mallukas? 3 teooriat"
Ja kommenteeriumis oli kohe et mõnitab rasedat.

Minu arvamus on selline, iga inimene kes peab blogi, seal blogis leiad selle inimese arvamuse, nalja, tegemistest jne. Ainuüksi "SELLE INIMESE" loo. Sa ei saa pidada blogi teiste inimeste arvamuste järgi , sest niipalju kui on inimesi, nii palju on arvamusi. Iga inimene on unikaalne ja erinev, ja Blogist leiad just SELLE 1 INIMESE mõtted ja arvamused. Kõigi inimeste arvamused ei saagi samastuda. Muidu ei oleks ka erinevust. Ja inimesed oleks kui robotid kes oleks sisse kodeeritud tegema samu asju, mõtlema samu asju jnejne. Kuhu me nii jõuaks? Ilmselt mitte kuskile.

Ja kuna ma ise ka pean blogi siis siit leiad aind :

MINU ARVAMUSED ASJADEST
MINU PERE TEGEMISTEST
JA MA EI MUUDA OMA ARVAMUST SELLEPÄRAST ET KELLEGILE EI MEELDI, SEST SEE ON MINU BLOGI JA KIRJUTAN SIIA VAID MINU ASJADEST MIS MIND HUVITAB!

jah, võid jätta oma arvamuse kuid minu mõttemaailm sellega ju ei muutu kuidagi. :)

Edukat lugemist :)

Keelekida ja rääkimine

Üks päev lihtsalt hakkas huvitama Angelica kõne ja otsisin võimalusi kuidas teda ise kaasa aidata et ta lõpuks ilusti suhtlema hakkaks. Ega ta ju loll tüdruk ei ole. Vanemad hakkasid ka juba muret tundma ja natuke veider ju küll et Anc juba 3 aastane aga väga ei räägi. Lasteaias sai ka paber täidetud ja nüüd saab sealt ka Logopeedilist abi. Teiseks avastasin et tal (kindel ei ole) keelekida. Lasin panna vanematel Ancile hambaarsti aja. Aja sain 27 veebruar alles. Aga parem kui mitte midagi :)

Samas kui kosel käisime siis Angelica kõne paranes oluliselt sealsete lastega mängimise käigus. Samas on näha ka et ta üritab end võimalikult palju ja osavalt väljendada et me temast aru saaks. Kindlasti pärsivad ta kõne ka ekraani ees istumine. Osaliselt vahest vastab inglise keeles, aga see ei sega. Parem mitu keelt suus kui mitte midagi. 

Tean ühte tuttavat kes aind eesti keelt oskab, ja ma ei mõista kuidas üldse nii saab elada. Enamik asju ju inglisekeele põhised.

Okei, mul ka inglise keel suht halb, aga saan vähemalt aru ja arenen ka selles suunas. Võtsin endale eesmärgiks ka vene keele õppisimise. Mitte et ma tuubliks seda nüüd pähe, aga eesmärk ongi aru saada ja mingil määral ka suhelda edaspidi selles keeles. Kooli ajal õppisin saksa keelt, aga seda ju vaja pole. Suht aja raiskamine oli see. 

Angelicast veel rääkides siis ma usun et varsti räägib ta nagu meie ja tema rääkimist ei jõua me keegi ära kuulata enam :D 

Näha ju on et igapäevaga läheb tal kõne aina paremaks. 

Pesa punumine...

Ma ei tea miks, aga viimasel ajal ma pole meie üürikorteriga üldse rahul. Nimelt korter kus elame peaks olema 2 toaline aga see ehitatud pmst 1 toaliseks ümber. Üks pisike sein on mis tuba siis eraldab aga no ei ole kuidagi 2 toalise maitset. Teine asi, kuidagi kitsaks jääb. Enne muidugi mahtusime ilusti ära, aga nüüd kuidagi tundub see korter üli pisike. Kolmandaks, tubade vahel pole ust, jeesas kuidas ma tunnen vahel uksest puudust.

Viimasel ajal koguaeg tahaks mööblit ringi tõsta. Okei, poole aasta jooksul seda mööblit siia liigapalju tekkinud ka. Korteri omanik pole nõus midagi ümber ka vahetama kuigi asendaks need vanad asjad poole kallima ja uuematega. See siis põhiline probleem miks ruumi vähe. :)

Mees tegeleb telefonide parandusega hobikorras. Ja ütleme ausalt et selle paari aastaga mis ta tegelenud on, on neid ekraane ja korpuseid ja telefone kappi julmalt kogunenud. Mõtlesin et vahetan 2 eraldi olevat kappi ühe suure kapi vastu välja, kuhu tal mahuks siis terve tavaar ära.

Angelical samuti mänguasju julmalt kogunenud. Alguses vedasin poest pappkaste koju et mänguasjad sinna panna aga need pappkastid lagunesid nii kiirelt ära et asendasin kapis seisva reisikohvriga. Samuti reisikohver jääb mänguasjade jaoks ülimalt väikseks, tulevikus asendan selle õige suure mänguasja kastiga millel kaan ka peale käib. Vähemalt siis mänguasjad ühes kohas mitte mööda tuba eraldi kohtades.

Voodite osas mõtlesin ka plaani välja. Hetkel meil 200x200 suuruses voodiraam. Alumine madrats siis 200x200 ja peal kattemadrats 140x200 . Kuna me mahume mehega ülimalt hästi 140x200 madratsile ära, siis asendan ühel heal päeval meie voodi 140x200 voodiga. Ning selle 200x200 voodi ja voodiraami annan ära või viskan minema. Angelicale ostsime ka voodi, pildilt ei pannud tähelegi et kilekatte madratsi ja plastik/rauast raamiga. Selle asendan ka mingiaeg voodiga millel all kast kuhu saab ta voodipesu siis panna.

Riidekapp siin korteriomand. Suht mõtetu suur kasutu peegligakapp. Ühel pool ääres siis pisike üks riiuli sahtel n.ö ja all toru kuhu saab riidepuid riietega panna. Siis keskel lai osa -  peegli uste taga lihtsalt toru kuhu saab n.ö välisriideid jms riputada ja viimane külg samuti 1 riiuli sahtliga ja all toru kuhu saab jälle riputada riideid. Peegli uste all on 3 sahtlit. Üli laiad aga madalad. N.ö sokisahtlid. Oleks minu teha siis asendaks selle õige riidekapiga kus mitu sahtlit riiete jaoks ja pisike toru kuhu midagi kindlat riputada. Nt ülikonda, triiksärke või kleite.

Kuna meil korteris suht palju kappe siis asendaks need kapid ühe mõnusa mahuka seksiooniga kuhu samuti asju annaks panna. Ja samuti teleka. Oleks erinevaid kappe erivärvis vähem ja samuti annaks see kooslus ruumi rohkem ja välimust samuti.

Tegelt mulle meeldivad korterid kus on parasjagu mööblit aga vähe. Üksteise vastas olevad asjad on no nii jubedad minu arust. Parem mahukad riiulid/kapid kui 10 üksteise kõrval kasutuid ruuminõudvaid erinevaid kappe kuhu midagi nkn ei mahu.
Samuti meeldib mulle julmalt kui asjad on kindlalt ühes kohas kus nad mõeldud on.

Mees kasutab arvuti kuvarina tavalist 32" telekat. Väidab et suur ekraan meeldib talle rohkem. Saaks aru kui silmad haiged, ja ei näe väiksest kuvarist vms aga ei. Mehel silmanägemine super hea. Näeb paremini kui tava- inimene.
Arvuti laual siis telekas, arvutikast ja hiir. Vahest mingid telefoni manti ka mis pole tagasi kappi pandud.
Enne oli arvuti taga õige kontoritool, kuna kontoritool hakkas otsi andma ja ruumi sel hetkel ülivähe oli, asendati see sinise tugitooliga mis keset tuba seisis. Oleks minu teha siis viskaks selle tugitooli välja ja asendaks selle kontoritooliga tagasi. Kasutu asi see tugitool. Võtab ainult ruumi ja näeb suht vana ja väsinud välja.

Samuti meil korteriomandis tugitooliga samma komplekti kuuluv 3 kohaline sinine diivan, mis ausalt on osadest kohtadest katki, vedrud patjade alt ära vajunud ja suhteliselt ebamugav. Samuti tõmbab see tiivan ülihästi mustust patjade alla kuna padjad käivad istumise alt ära. Ütleme nii et suhteliselt pahas seisus teine.
 Oleks minu teha siis asendaks selle nurgadiivaniga, mis oleks parajalt suur ja mahuks seina äärde nii et äär seinast üle poleks. Kole vaatepilt kui diivani äär julgelt üle seinaääre on. Nurgadiivanil oleks üks külg mis asuks korteri nurgas ja lapsesuhtes oleks poole ohutum. Hetke diivan on kahe kõrge küljega ja plika suht tihti külgedele ronides ja alla hüpates paneb end olukorda kus võib vägapalju haiget saada. Samuti näeks see nurgadiivan poole ilusam välja ning saaks vajadusel sellel magada ja 3 inimest mahuks istuma kindlat. Ei mõista mina miks korteriomanik seda välja ei lase vahetada.

Köögiosa on meil suht väike. Ühel seinal 2 kappi. Üks nõudekapp ja teine siis kapp kuhu saab näiteks kuivaineid panna. All seinas nõudekapi all on kraanikapp, kraani all prügikast. Kuiv-ainete kapi all oli varem tavaline laud mille all tühjus (kunagi oli pisike tudengi külmkapp selle all) ja teiselpool sahtel üleval ja all 2 riiuliga kapp.
 Alguses kui üldse siia korterisse kolisime siis ahju siin ei olnud. Tavaline lühises 2 rauaga lauapliit mis käis siis laua peale ja kartuli pehmeks keetis alles 3 tunniga. Samuti oli pisike tudengi külmkapp, mille ülemise osa sahtel kus sügavkülm asus katki oli ja ebakorrektselt üldse külmutas toitu. Mingiaeg siis külmetas nii et pidi lausa jääd ära sulatama, teine hetk siis oli selline kus külm külmkapis polnudki. Toit läks ka siis suht kiirelt riknema.
Sebisin suure õige korraliku külmkapi siia, samuti lauapliidi viskasin minema ja plaadi sisse mille all tühjus oli, lõikasime mehega ruudu mille sisse siis pliidiplaadi panime ja alla lükkasime ahju. Algselt küll aluste peale panime ahju sest korteri omanik ei soovinud panustada korralikku kööginurga   soetamise peale. Oleks isegi vastu tulnud ja pool nurgast ise kinni maksnud kuigi nurk hiljem poleks meile kuulunud. Vähemalt oleks korraliku asja kööki saanud.
 Oleks meie teha siis kööki paneks kööginurga, nurgakapiga mille all kraanikauss samuti nurgakapi sees. Ja jätaks niipalju ruumi et külmkapp mahuks samuti kapiäärde ära. Oleks rohkem ruumi, ilusam oleks, mahuks rohkem ja siis juba oleks pliidi üleval ka vent mis toidulõhnad ära tõmbaks. Hetkel kõik toidulõhnad rahulikult lähevad tuppa.

Vannitoas vaja nii või naa remonti teha. Esiteks vahepeal käis elamuhoolduse remondimehed ja viisid boileri minema ning ühendasid meid linnaveega vms.
Boilerit eemaldades , sealt kus kinnitused olid mis boilerit hoidis, suutsid nad seina ära lõhkuda. Tegu siis kips seinaga. Auk 15cm suur igast küljest. Samuti auku näha kohe kui vannituppa astuda. Enne kui vesi linna torudega vms ühendati, lõhkusid nad veel wc-poti tagant ka seina päris suures ulatuses, üritades leida soojavee toru vms. Soojavee toru lõpuks asus vastas seinas. Ütleme nii et neil kulus 4 tundi et boiler tühjaks lasta, ära tõsta ja viia, uued torud panna ning soojavee toru külge arvesti toppida. Tavaaeg selle kupatuse tegemiseks läheks max 2 h.
Kuna hiljuti alumised naabrid kaebasid et peale meie pesuskäiku sajab neil toas laest vihma, siis välja vahetada tuleks meil ka dušhinurk. Ei ole neil korter kindlustatud, samuti ei ole ka meil. Üle poole aasta oleme juba ka korteriomanikule pinda käinud et see dušhinurk siiski soetada, aga siiani pole ta miskit sellega otsustanud. Pidi mitu kuud tagasi juba ostma ja paigaldama. Siiani pole lubadust täitnud, siiani peseme end samas dušhinurgas ja uputame alumisi naabreid. Midagi ei ole teha.
Wc pott lekib ka. Igaltpoolt. Nii poti alt, kaane paigaldamise juurest kui ka veepaagi alt kuskilt. Veepaagi sees olev tõstuk ka ära enne meie kolimist lõhutud. Kokku pole kukkund, seega savi veel. Asendaks juba ammu kui korteriomanik samuti vaeva näeks.

Oleks või jääks hiljem see korter meile, siis oleks see korter ammu korda tehtud. Juba ise oleks niipalju vaeva näind et korda kindlasti saaks. Aga kuna korteri omanik ei pinguta ja hiljem endale nagunii seda korterit ei saa siis ise ka vaeva ei viitsi näha.

Mehega arutasime ja jõudsime kokkuleppele et hiljemalt 2020 kui mitte enne, ostame endale ise omaenda korteri mida hiljem oma koduks nimetada saame!
Korter peab olema 3 toaline või suurem 2 toaline. Eraldi köögiga kus vesi ja elekter sisse veetud ning põrand jalgeall oleks. Samuti võiks olla vahetatud juba aknad, kuid poleks väga hullu kui ise peaks vahetama. Seinad ja toad võivad olla remontimata. Ongi parem kui saaks oma käejärgi kodu kujundada. :) wc ja vannituba peaks olema ka piisavalt suur et dušhikabiin , wc-pott, kraanikauss , peegel ja pesumasin ära mahuks.  Kindlasti kodu soetaks paidesse, või selle ümbrusesse. :) 

Kaalulanguse põhjus

Kuna kaal langeb juba üle igasuguse kriitilise piiri, siis hakkasin ise arstiks ja otsisin ise oma kaalulanguse põhjuse välja.

Nimelt mul on rauavaegus aneemia. Alguse sai naistehädadest... nimelt päevade aegne rohke vereeritus mis viib liialt välja organismist rauda....

esimene ravi oleks vaskspiraali vahetus hormoon spiraali vastu. Miks? Sest lapsi rohkem ma niipea ei soovi ja hormoon spiraal tasakaalustaks mu organismis hormoonse tasakaalu, samuti päevadel kohendaks vere eritust organismist mis hoiaks tasakaalus koos toitumisega rauda.

Teine ravi on toitumine.
Seda ma juba olen vaikselt muutnud. Asendanud hommiku kohvi smuutide vastu, tavalised võikud asendanud igasuguste puuviljade vastu mida näksin aeg-ajalt ning õhtuks kindel soe söök mis peab sisaldama LIHA.

Veits isegi on muutust näha, aga aega sinna veel paljupalju. Arvan et kui hormoon spiraali ära lasen panna siis paisun oma 45.2kg ~ 60kg. See oleks ju jumala okei...

Angelica sai traksid / rangluu murd

Õhtul jälgides ikka Angelica kurtis valu. Rääkides ämma ja emaga algselt midagi hullu vastuseks ei tulnudki.

Lõpuks ema helistas ja ütles et tuleb vaatab Angelica siiski üle. Tuli külla õega kes samuti meditsiinis töötab ja pikema jututa kästi kohe riide panna ja emosse minna.

Läksime röntkenisse ja Ema tegi Angelicast pildi. Pildil selgus et mu sisetunne ei valetanudki. Rangluu murd. Edasine läks kiireks. Ämm võttis lapse ja läks kirja panema andmeid, ema läks Angelicale kaarti tegema.

Angelica ise jumala rõõmus, ei ütleks et isegi valus oleks, naeris seal ja uuris mis tehakse.

Traksid selga ja 4 nädalat peab kandma nüüd neid. Lasteaia kasvatajaga rääkisime ka ja kodune nüüd seniks kuni saab ise vaikselt teistega hakkama..

Loodan et paraneme ilusti ja kiirelt. Veits raskem on aga kõik me kukume, peame lihtsalt püsti tagasi saama :)

Isadwpäev 2018

Isadepäev on nüüdseks möödunud. Ja see muutus hoopis väga teistsuguseks.
Päeva veetsime hoopis kosel ja kingiks tuli emotsionaalselt teistsugune kink.

Nimelt kinkisin talle rasedustesti 2 triibuga, luti, kondoomi, kaardi ja kommid.

Eelnevalt oli meil päev otsa tüli ja sp selline kingitus oligi. Vaatas kingi läbi ja see nägu mis ta näole ilmus. Ütleme nii et paras pauk.

Sõbrannaga, koostööd tehes läks üllatus hästi läbi. Lasime 2 tundi uskuda tal seda, siis alles hävitasin ta lootused. :D ma olen õel. Tegelik kink ootas teda kodus.

Kella 7mest õhtul hakkasime paide liikuma, 8st jõudsime plikaga emosse, kukkus õla valusaks aga polnud midagi hullu näha.

Koju jõudes siis nautisime üksteise koosolemist . Olime kaisus ja tuttu. Isadepäeva kingitus meeldis. Tuletasin sellega meelde et elus on palju hullemaid asju kui lihtne möödarääkimine. Lõpp hea kõik hea. :)

Isadepäev

Juba pühapäeval on Isadepäev. Mingil määral olen juba mõelnud välja kuidas ma selle päeva korda saadan. Tegelikult pidin täna kose vahele shoppama minema ja üllatuse ära ostma aga no kuidagi ei viitsinud end välja vedada seinte vahelt.
Homme ma veel õnneks kosel ja aega kingitus ära osta ja pakendada. 

Pühapäevaks käskisin Askol kõik toimetused nurka visata ja mitte plaane selleks päevaks teha. Ilma küsimata reserveerisin ta päevaks vaid endale. Väljapääsu õnneks tal ei ole :)

Tavaliselt otsib ta vabandusi ja põhjuseid kodust pääsemiseks, kuid pühapäeval see tal ei õnnestu kuidagi moodi. Ütleme nii et ta ise õnneks lubas mulle et see päev on vaid meie kahe jaoks. See tähedab et mõlemad lülitame telefonid välja et keegi meid segada ei saaks.

Hommiku oleme vabalt, nagu tavaline päev ikka. Lõunal hakkan päeva ette valmistama. Koristan, käin poes , ostan vajaliku poe kraami, valmistan mõnusa ja hea söögi, ja katan laua. Enne söömist annan kingituse üle. Peale söömist lebotame üksteise seltsis ja vaatame filmi ja veedame mõnusa õhtu.

Miks mul on tunne et miski suudab ikka meie plaanid ära rikkuda, kuid annan endast kõik et seda vältida.

Väike puhkus

Kas teil on olemas selline koht kus tunnete end kui puhkusel? Koht mis pole "spa" , samas koht kus tunned, kuidas sa saad puhata ja rahulikult end laadida?

Ma avastasin tegelikult juba pikka aega tagasi et mul on koht, kus ma tunnen end kui puhkusel. Tegu on siis maa kohaga kus linn ei ole kaugel, samas ei ole ka maja juures. Koht, kus on suur ala n.ö oma aeda ja privaatsust. 

Linnas pikka aega elades harjub auto müra ja linna muude häältega kiirelt ära. Kui Maale tulla , siis nii hästi on aru saada millises müras me igapäevaselt tegelikult elame. 

Vaikus, linnulaul , puu õõtsumine - nagu muinasjutt eks? 

Sellist kohta oleks tegelikult kõikidele inimestele vaja. Kohta kus oma patareisid laadida, mõelda oma mõtteid selgeks. Ja lihtsalt nautida hetke. 

Minu selline puhkekoht on kosel sõbranna juures. Nii hea on tulla siia, rääkida naiste jutte, ja lihtsalt nautida hetke kus laps ei ripu jalaküljes ega iga sekundi tagant mingi pahandusega hakkama ei saa. 

Lapsed hakkavad tegema pahandusi just sellepärast et neil puudub kindel tegevus. Kui last koguaeg tegevuses hoida, siis laps enamasti ei tee ka pahandust. Siin kosel on tal sõbranna lastega vägapalju tegemist ning õhtuks on ta piisavalt väsinud ja magama minek on ka selletõttu valutum. 

Suhtele mõjub ka selline väike puhkus väga värskendavalt. Pidev ninapidi koos olemine tekitab suhtes kergemini tülisid. Kui anda suhtes mõlemale poolele piisavalt hingamisruumi, siis läbisaamine paari vahel on kordades parem. Suhtlemine ja suhtumine peale väikset puhkust muutub täielikult. 

Kui suhtes tekib kasvõi väike probleem, siis see tuleks kohe ära lahendada. Vastasel juhul need probleemid aina kuhjuvad ja kuhjuvad kuniks nendest probleemidest on saanud suur probleem. 

Suhtes kõige tähtsam asi on rääkimine. Kui on mure, leiame sellele koos lahenduse. Suhtes peavad mõlemad pooled tegema pidevat koostööd et suhe kestaks. Ja suhtes peavad mõlemad pooled tundma et nad on 1 tervik ja vaid koos üritades jõuame parema tulemuseni. Ühepoolne üritamine ei vii kuskile ja lõpuks saab üks osapooltest lihtsalt haiget. 

Parimad filmid / saated / multikad seisuga 2018

Avaldan arvamust selle aasta parima nähtud filmi, saate ja multika üle. Arvamus on personaalne ja kirjutatud vaid minu nägemuse järgi mis sellel aastal on mulle kõige rohkem meeldinud või silma jäänud!

Arvustus tehtud : 07 November 2018

SAATED/SEEBIKAD

Tavaliselt kui telekas käib, siis jookseb sealt mingi multikas. Ma ei kujutaks ette päeva vaikuses nelja seinavahel. Paar tundi okei, aga tervet päeva kindlasti mitte. Öösel ilmselgelt on vaikus nii-kui-nii .

 Ma Arvan et veedetud päev nelja seinavahel vaikuses ja tegevuseta,  lõppeb hullusärgis ja viljandi Jämejala Haiglas. Põhjusel et enamus ajast olen nagunii koduseinte vahel ja vaikus ajab hulluks küll mõnikord. :)

Teleka vaatamisest ajaliselt jään ma peres teisele kohale. Esikoha röövib uhkelt  Angelica oma multikatega. Meest ma pole päris ammu telekat vaatamas näinud. Aasta tagasi veel oli tal omad lemmikud saated mida järjepidevalt vaatas ja ootas. Kuid elu läks kiiremaks ja nii see teleka vaatamine tal tahaplaanile jäi. Vahest igavusest kui und mehel ei tule siis istub mul kõrval ja vaatab seda mida midagi.

Kui ma teleka ette jõuan siis tavaliselt vaatan saateid järgi Ja enamus kordi on sellised kus vaatan mitme päeva asju lausa järgi. See on siis hetk kus kodutööd ja tegemised tehtud on ja laps juba magab.

Kui Angelica üleval on ja kahekesi  Angelicaga telekat vaatadata tahaks, siis peale multikate on nõus ta vaatama Malluka saadet.  See on ainuke saade mida Anc huviga vaatab. Teisi saateid ei ole Sellise huviga vaatamas näinud. 

Malluka saade õnneks istub meie peres kõigile. Angelica totaalselt krutib ära kui saade hakkab sest Saate alguses nad lehvitavad ja Anc kohe lehvitab telekale vastu. 

Õnneks saates on seal niipalju uut ja huvitavat ja saade ise on juba teistmoodi üles ehitatatud ja erineb teistest saadetest ning see on arvatavasti võtmeks,  mille pärast saade Angelicale meeldib. Kindlasti veel sellepärast ka et Mari ja Lende tegemisi näidatakse ja tegemist siiski pere saatega kus kõik liikmed on ekraanil. 

Anc veel ei räägi nii nagu teised, siis see saade päris palju aitab kaasa rääkimisele. Armas on kuulata kuidas ta seletab ja üritab end väljendada saatest nähtud asjadest. Toon näite kus Mari süles oli Rott ja kuna meil on merisiga siis Angelica nõudis lausa Merisiga endale sülle.

 Olen jumala poolt et Malluka saadet rohkem kui 1 kord nädalas näidataks. Ise oleme mehega saanud sealt idee spa'sse minna ja Angelica kõnele on see samuti hea kui saatest nähtule üritab end väljendada et kõik temast aru saaks. 

Saadetele järgnevalt praegusel ajal (7.november.2018) vaatan veel pilvede all, selgelt nägijaid, kättemaksukontorit ja padjaklubi. Ükspäev jäin vaatama "Stileto vendeta" saadet ja ütleme nii et kui näeks täiesti algusest peale siis vaataks seda ka. 

Kui nüüd liigitada minu nägemuse järgi SAATED/SEEBIKAD siis paremast halvema poole järjekord oleks selline : 

SAATED/SEEBIKAD:

1) "Ettevaatust ingliga"

2) "Pilvede all"

3) "Malluka sügis"

4) "Padjaklubi"

5) "Kättemaksukontor"

6) "Selgeltnägijate tuleproov"

MULTIKAD!

Lähme edasi Multikate suunal. 

Multikaid olen ma väiksest saadik suht palju vaadanud. Alustades "käsnakallest" lõpetades "Lego Ninjagoni" välja. Neid ma paremuse suunal järjekorda ei pane sest multikaid 

 Praegusel ajal olen nõus vaatama  suht väheseid multikaid ja neid näen  silmanurgast tavaliselt siis kui hommikul  Neiule soengut teen lasteaeda minekuks või kui Angelica on kodune.

 Saatena Tavamultikad mis kanalitelt jooksevad ja üldse vaatamist kannatab, on kindlasti "Heidi" , "Sügavik", mingil määral  "Käsnakalle kantpüks"  ja "Simpsonid". Paremuselt halvemuse poole paneks ritta nii: 

TELE-KANALI MULTIKAD:

1) "Heidi"

2) "Simpsonid"

3) "Sügavik"

4) "Käsnakalle kantpüks"

Filmidena tehtud head multikad on kindlasti "Moana" , "Mesilane Maya" , "Boss baby" , "Trollid / Trolls" , "Kuidas taltsutada lohet". Angelica lisaks kindlasti "Masha ja karu" ka aga see tõesti käib suht igapäev ja suht üle on visanud ühe ja sama kuulmisest. Film-multika Paremuselt halvemuse poole oleks nii: 

FILM-MULTIKAD:

1) "Kuidas taltsutada lohet"

2) "Moana"

3) "The Boss baby"

4) "Trolls"

5) "Mesilane Maya" 

Esimene väärib esikohta, aga ülejäänud samuti on head ja paneks ülejäänud kõik paremuselt kohale teine kui järjestama ei peaks.

FILMID!

Ja viimane peatükk sellest postitusest on Filmid. Kuna filme on hästi palju ja erinevaid siis kirjutan parimad filmid kategooria järgi. Ja paremuselt halvemuse poole kui on mitu head Filmi.

ARMASTUS / ROMANTIKA FILM: 

  Kui ikka üli masekas tuju on ja seest kuidagi raske ja vaja end tühjaks nutta siis vaatan "Titanicut" kohe kindlasti.  See on ülivana film mis siiani suudab mind nutma ajada. Old but Gold. 

Aga põhinedes nüüd parimatele Armastus/Romantika filmidele siis järjestus oleks selline:

1)"Fifty Shades of Grey"ka teised osad.

2) "Titanic"

3) "Julia & Romeo"

EESTI FILM:

Eesti filme ma tegelikult palju vaadanud ei ole. 

Vanematest filmidest esimesena tuli meelde 

1)"Nukitsamees",

2) "KLASS" 

3) "Ma olin siin". 

Veidi uutematest filmidest eriti popp siiani on 

1) "Klassikokkutulek",

2) "Pilvede all - Neljas Õde" 

3) "Nullpunkt". 

ÕUDUKAD!

Õudukate kategooriast kindlasti esikoha filmideks valiks "Astraali" ja kõik Astraali osad. Ütleme nii et ainuke õudukas mis reaalselt pani mind huviga järgmist osa vaatama ja ootama. Olen suht kindel et suudaks seda iga aasta vaadata jälle ja uuesti. Sellele filmile olen Täielik fänn! 

1) "Astraal" - kõik osad

2) "Conjuring" , - samuti kõik osad

3) "plus one" , 

4) "paranormal activity" , - kõik osad

5) "The Eye" 

6) "Cabin in the woods" 

7) "The Ring"

See nimekiri tuleks ilmselt pikk sest ma reaalselt jumaldan filme kus Vaimud / Hinged / Deemonid on sisse toodud ja neid huvitavalt filmis kasutatud. Minu jaoks Õudukas peab olema ehmatav ja verd tarretuma panev, peab olema huvitav ja tekitama tunde "mis edasi saab?". Kindlasti peab õudukal olema konkreetne sisu või põhimõte. 

Õudusfilmidest ei suuda ma vaadata näiteks "saag"i . Ma olen sellekohapealt väga nõrganärviline. Süda läheb pahaks juba alguses kui seda filmi vaatan.

 Üleüldse reaalsena lavastatud vere valamist ja jäsemete nülgimist ma ei kannata. Ja inimene kes suudab seda vaadata, ilma et mingit emotsiooni see temas tekitaks, arvan  et ta on kas mingi sarimõrtsukas / lihunik või vaimselt nii haige et ei peaks viibima meie ühiskonnas vabalt vaid pideva valve all. 

FANTAASIA FILM - romaan

 tuntumateks filmideks on "Videviku" kõik osad. Samuti telekanalitel ära leierdatud "sõrmuste isand".  - neid ma isiklikult lemmikuteks ei peaks aga teiste nähtute filmide kõrvalt siiski heaks. Kui need filmid alles välja tulid, siis meeldisid need filmid küll.

 Rääkides lemmikutest siis vana hea  "Avatar" mida pole päris pikka aega näinud on siiani üks mu lemmikutest. 

Järjestikult siis oleks nii: 

1) "Avatar"

2) "Jumanj"

3) "Videvik" - ja järgnevad osad

4) "Kariibi mere Piraadid"

5) "Sõrmuste isand"

PÕNEVIKU FILM

Kes meist ei tea siis mõnda põnevikku? Neid on samuti nii palju et raske kohe paremuse järjestuses paika panna. 

1) "Don't Breathe"

2) "Maze Runner" 

3) "planet of the apes" - teised osad ka

4) "Alien"

5) "Fast & Furios" - osani 7

2018 kokkuvõte on koos!  Järgmine aasta teen sama sisuga postituse, ning siis on näha kui palju on muutunud minu jaoks filmide / Saadete / Multikate maitsemeel. :)