Eile/üle-eile oli mul mingi oksendamise tuur. Õnneks kestis 24h aind kokku aga siiski. Kõht oli ju tühi ja miski sisse ei läinud. Isegi vesi tuli kohe välja. Ja toa soe vesi, mitte külm. Maole oleks külm vesi väga ärritav. Kõik me teame seda. Enesetunne oli väga jube! Sel hetkel ma reaalselt mõtlesin mõistuses juba enesetapu peale kergelt. Õnneks mõtteks vaid jäi sest liigutada sel ajal ma ei jõudnud käsigi. :)
Öö oksendasin, lõunal jäi siis esimese asjana mandariin sisse. Kohe kui mandariin pidama kõhtu jäi, hakkas seest julmalt iiveldama. Tunne oli suht selline nagu oleks rase ja rasedus alles alguses. Nagu ikka. Iga toidu lõhn ja toidu nägemine ajab iiveldama. Peale mandariini ei julgenud midagi rohkem süüa ka. Kergelt koll oli ees oksendamisest aga kõht oli ikka nii tühi.
Õhtul kui mees mulle kosele järgi tuli, läksime poodi ja ma ei tea miks, aga hull tahe tekkis jäätise vastu. Võtsin mahla ja jäätise. Jäätis polnud üldse hea mõte. Esiteks ma ei söönd veeranditki sellest ära ja teiseks see ajas veel rohkem iiveldama kui miski muu.
Enne koju jõudmist käisime veel korra ämma poolt läbi ja too andis beebi-toitu meile. Ma olen üks kiiksudega inimene. Jah, ma söön neid magusaid püreesid. Osad on paremad, osad mitte nii head aga kõlbavad.
Esimesene kord puutusin kokku püreega siis kui plika hakkas proovima piimale muud sööki. Piima peale ei jää meist keegi :)
Koju jõudes proovisime Anciga paar püreed ära ka. Imekombel jäid need ka sisse. Aga iiveldas ikka. Aga vähemalt polnud seda õõnes tunnet enam. Olime veits üleval ja peale seda läksime magama.
Järgmine hommik veits pea valutas ja hull nälg oli. Midagi kuiva ei tahtnud süüa ja püreed ka ei tahtnud. Mees tõi tanklast midagi väga head.. viimasel ajal parim võileib mida söönud olen. Soovitan soojalt - Rukkileib singiga!
Hommik päästetud. Peavalu kadunud, iiveldust pole. Nagu taassündinud oleks. Nii hea ja kerge oli olla. Lõpuks terve! Tass kohvi otsa ja päeva nautima :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar