reede, 30. november 2018

Huvitavad leiud internetist.

Leidsin sellise ägeda lehekülje kus saab arvutada kui vanaks sa eeldavalt elad. Tuleb vastata paarile küsimusele ja lõpuks arvutab see leht välja kui vanaks sa eeldavalt elad. Minu tulemus kuidagi ei üllatanud mind.

Nagu kirjutatud siis ei tohi võtta tõena kuid ise isiklikult arvan et 50 - 60 kanti oleks okei isegi elada. Oleneks tervislikust seisundist.

  Juurviljana kellegi kaelas ma elada küll ei sooviks. Enne leian kindla enesetapu viisi ja viiks eneka ellu kui oma kallile inimesele turja peale jääks. See oleks täielik piin juba ise-endale kui ei saaks endaga hakkama ja sunniks kedagi enda eest hoolitsema.

Eestis elu on niigi raske. Tööd peab rügama aga raha peab sul endal olema. Need kellel veits rohkem raha käes, need muidugi hetkel naeravad selle postituse üle kuid kunagi tuleb ka neil aeg kus raha tunneli lõpus otsa saab. Haigus/ tulekahju - mis iganes võib juhtuda. Keegi meist ei ole selle eest kaitstud.

"Vanus lähtuvalt elustiilist : 39 "
Ausalt öeldes 13 aastasena tundsin end kui täiskasvanu juba. Vahest vaatasin enda vanuseid inimesi ja suht tihti käis peast mõte läbi et kas neil on arengu-peetus või nad ei tahagi reaalsest elust tegelt ka aru saada. Enda vanuste inimestega suhtlemine oli suht võimatu. Mõnega jah suhtlesin aga väga tihti oli eri-arvamusi mis lõpuks tüliks kiskusid. Ma olen liialt erineva mõtte maailmaga  inimene sellekohapealt.

Esimene kutt oli mul ka 21 aastane, ise olin 13 aastane siis. See oli armumine esimesest silmapilgust. Klappisime tegelt väga hästi. Mõttemaailm oli sama, huvid olid samad, kõik nagu peaaegu ilus välja arvatud mu vanus. Kuigi erinevalt vanuselt, käitusin ja olin siis juba nagu täiskasvanud inimene.       Esimene armastus, esimene katkine süda jne. Oleks ma vanem olnud, oleks me siiani koos ma usun. Lahku lõpuks ajas meid pikk vahemaa üksteisest. Aga eks nii oli ka parem mingil määral.

Peale teda ma kohtasin enda praegust meest. Esimene kohtumine meie vahel algas täiesti arulageda valega mida ta siis tuli lahendama minuga kuigi ma isegi ei olnud teda kunagi näinud ega ta nime isegi kuulnud sel ajal.. kellegi kolmanda inimese poolt välja mõeldud vale mida siis aeti minu kaela et ma räägin "hr.võõrast" taga . Sellest blogin kunagi hiljem. See tegelt päris naljakas lugu.

Tulles nüüd teema juurde tagasi, siis sellel lehel saab ka stressi välja arvutada. Vastama peab siis 23 küsimusele. Kes enam-vähem õiget tulemust tahab, vastab nii ausalt kui võimalik. See tulemus tuli küll natuke üllatusena. Esiteks ma olen draama kuninganna ja teiseks ma mul suht pidevalt tunne et mul ei ole 1 laps, vaid lausa mitu elamisepeale. Tulemus siis selline :


Kuigi veits tõde ka olemas, ma suudan oma tujusid mingil määral kontrollida ja päev kujuneb just selliseks nagu ma selle mõtlen. Kui on halb tuju siis elan end välja koristamise või säärasele tegevusele. Kui hea tuju siis olen nagu kleepuv lima millest lahti ei saa :)

Lehekülg kus saad testida enda stressi on :

http://kasulik.delfi.ee/calc/tervis-ja-toit/stressiarvutaja.php

Ja lehekülg elu-ea arvutamiseks :


http://kasulik.delfi.ee/calc/tervis-ja-toit/eluea-arvutaja.php

Head avastamist :)

Avastamas head kraami


Eile/üle-eile oli mul mingi oksendamise tuur. Õnneks kestis 24h aind kokku aga siiski. Kõht oli ju tühi ja miski sisse ei läinud. Isegi vesi tuli kohe välja. Ja toa soe vesi, mitte külm. Maole oleks külm vesi väga ärritav. Kõik me teame seda. Enesetunne oli väga jube! Sel hetkel ma reaalselt mõtlesin mõistuses juba enesetapu peale kergelt. Õnneks mõtteks vaid jäi sest liigutada sel ajal ma ei jõudnud käsigi. :)

Öö oksendasin, lõunal jäi siis esimese asjana mandariin sisse. Kohe kui mandariin pidama kõhtu jäi, hakkas seest julmalt iiveldama. Tunne oli suht selline nagu oleks rase ja rasedus alles alguses. Nagu ikka. Iga toidu lõhn ja toidu nägemine ajab iiveldama. Peale mandariini ei julgenud midagi rohkem süüa ka. Kergelt koll oli ees oksendamisest aga kõht oli ikka nii tühi.

Õhtul kui mees mulle kosele järgi tuli, läksime poodi ja ma ei tea miks, aga hull tahe tekkis jäätise vastu. Võtsin mahla ja jäätise. Jäätis polnud üldse hea mõte. Esiteks ma ei söönd veeranditki sellest ära ja teiseks see ajas  veel rohkem iiveldama kui miski muu.

Enne koju jõudmist käisime veel korra ämma poolt läbi ja too andis beebi-toitu meile. Ma olen üks kiiksudega inimene. Jah, ma söön neid magusaid püreesid. Osad on paremad, osad mitte nii head aga kõlbavad.
 Esimesene kord puutusin kokku püreega siis kui plika hakkas proovima piimale muud sööki. Piima peale ei jää meist keegi :)

Koju jõudes proovisime Anciga paar püreed ära ka. Imekombel jäid need ka sisse. Aga iiveldas ikka. Aga vähemalt polnud seda õõnes tunnet enam. Olime veits üleval ja peale seda läksime magama.

Järgmine hommik veits pea valutas ja hull nälg oli. Midagi kuiva ei tahtnud süüa ja püreed ka ei tahtnud. Mees tõi tanklast midagi väga head.. viimasel ajal parim võileib mida söönud olen. Soovitan soojalt - Rukkileib singiga!



Hommik päästetud. Peavalu kadunud, iiveldust pole. Nagu taassündinud oleks. Nii hea ja kerge oli olla. Lõpuks terve! Tass kohvi otsa ja päeva nautima :)



Brr... külm



Ongi käes aeg kus lumi on maas, külma kraadid miinustes. Hädad algavad.

Sõbranna auto ei lähe käima, mina kui külmavares lõdisen nii-kui-nii. Kõik on jääs ja libe. Õues ei kannata kaua olla.

Üleeile käisin taas kosel. Jäin üheks ööks sinna. See öö oli kohutav. Terve öö oksendasin. Täpselt selline tunne oli et käisin ravimas end vaid seal, sest tervis oli korras kui sinna jõudsin, aga seal olles tekkis okse viirus mille ma ka läbi põdesin. Sama viirus mis Anc paar päeva tagasi läbi põdes. :) öö ja pool hommikut oksendasin. Terve järgnev päev ööni iiveldas korralikult. Tuttavad juba viskasid nalja et rase. Õnneks vaid nalja.  Sellest kirjutan rohkem järgmises postituses! :)

Angelica õnneks sellest külmast ei arva midagi. Talle sai soetatud fliisiga kombekas, talve saapad seest lambavillaga, vee/külma kindlad kindad ja soe müts. Külm ei peaks hakkama. Talve elab üle. :)

Ma pean enda riidekapi veel üle vaatama külma suhtes. Mehele peaks ka norm talveriided selga ostma. Kaua ta ikka dressides ringi jookseb. :)

Talv on ilus aeg, aga seda külma küll ei taha ju. Hea vingukott olen ikka küll, suvel on liiga palav, sügis liiga petliku ilmaga, kevad liiga porine ja talv liiga külm. 

Aga lumega häid asju ka. Mees lõbutseb nelja veolise subaruga, seitsmenda seeria BMWga millel v8 mootor ja 4.4 mootor. Ta üldse ei kurda. Õnneks sõita oskab ja veel kraavis pole käinud. Vanematel oleks kurb tööpäev kui poja kogemata sinna peaks juhtuma. 

Aga elame näeme, loodan et midagi nüüd ära ei sõnunud. :) 

laupäev, 24. november 2018

Värviline minevik...


Värviline minevik juuste värvi suhtes on mul tõesti. Loomulik värv mul on brünett. Kui olin 13 siis alustasin oma juuste värvimist. Esimeseks värviks oli mul blond. Blondi ja brüneti vahel olin ma 4 aastat. Siis otsustasin juuksed süsimustaks värvida. Ütleme nii et suht jube oli. Aja pärast värvisin taas brünetiks, aga triibutasin blondiga segamini.

Sellel aastal ehk 2018, mõtlesin et toon mängu värvid. Alustasin siis nii et alt must ja pealt Blond. See välimus tegi mu tõesti 13 aasta vanuseks. Kui juuksevärv välja kasvas, otsustasin blondi punaseks värvida. Ka enam-vähem välimus oli. Ja kui punane välja kasvas, siis täna otsustasin et värvin brünetiks, aga imekombel jäi suht must - punaste triipudega. Ajaga ehk kulub heledamaks.

Ma arvan et päris pikka aega ma rohkem ümber ei värvi. Esiteks ei viitsi koguaeg värvida ja teiseks juuksed juba piisavalt rikutud - lasen puhata.

Kunagi kindlasti taastan kirju välimuse. Alt must ja pealt blond. Siiani suht lemmik aga viitsimist annab soovida :D

Uuel aastal uue hooga :)

neljapäev, 22. november 2018

Peaaegu nagu ilus päev

Hommik algas ilusti. Kell 6.20 ajasin mehe üles. Kella 7meks läks tööle. Ise muidugi läksin magama tagasi. Kell 9.15 ärkas Angelica, andsin talle telefoni kätte. 15 minuti pärast siiski arvas et tahab veel magada. Läksime taas tuttu. Ärkasime 10.35

Hommik algas rahulikult. Vahetasime tudu riided ümber ja läksime kööki sööma. Peale sööki ärkasime tund aega telku ees. Kraadisin last ja palvikku polnud. Jess lõpuks üks hea uudis üle pika aja.

Vahepeal panin riided pessu ja sorteerisin pesu teise pesukorraks ära. kell oli juba niipalju et mees jõudis koju lõunale.

Rääkisime juttu, sõime, arutasime päevaplaane ja jõime kohvi. Peale seda läks mees taas tööle tagasi ja ma hakkasin koristama. Nagu alati suudavad koer ja laps selleks ajaks korraliku segaduse korraldada. Ja kuna koer on elamises siis igapäev tuleb harjaga ja mopiga põrandad üle tõmmata. Kummipõrand tõmbab mustust julmalt ligi. Vahest unistan ikka parkett laminaadist, siis jälle vinguks et koer klõbistab koguaeg nagu naine toas ringi :)

Panin kirja poe nimekirja mis vaja poest, ja kuna kamm oli elamisest kadunud siis otsisin seda pool päeva. Samuti vahetasin voodipesud ja korrastasin kapi sisu. Joonistasime Angelicaga ja ladusime klotse. Vahepeal jõudis mehe vend külla. Saatsin ta poodi oste tegema. Hiljem juba jõudis mees koju. Üle pika aja mees pakkus välja et tuttavatega välja minna. Mõeldud, tehtud. Käisime kaalepis, poodides, rääkisime tuttavatega. Hiljem otsustasime koju tulla. Mees läks arvutisse ja mida imet. Lcd 32" telekas mis kuvariks on, on pilbasteks. Suurema jututa mehe vend tunnistas üles et eelneva päeva õhtul kukkus otsa sellele kui koju kiirustas. Tore lugu küll. Ikka midagi pidi juhtuma et päev perse läheks. Mis seal ikka, homme ostame uue teleka kuvariks. Väljaminekud niigi see kuu ülisuured. Auto remont läks 560 euri, ülevaatus 30 euri, kindlustus 30 euri, mogo 77 euri, korter 240 euri, lasteaed 55 euri, elamiseks ka veel läheb raha ja nüüd siis see telekas. Naiss.


teisipäev, 20. november 2018

Ma lihtsalt ei mõista....

Ma lihtsalt ei saa aru miks kõik halvad asjad peavad juhtuma korraga või järjest? Ei jõua seedida esimest halba asja kui juba teine halb asi end kaela surub. Mida halba on Angelica teinud et ta niimodi tasutud saab?  Ta on alles 3 aastane aga juba niipalju läbi elanud et paha hakkab mõeldes juba. 

Kukkumise käigus murdis rangluu. See rangluu pole veel kokkugi kasvanud kui nohu/köha ta maha murrab. Rääkimata valust mis ta õlal tunneb, ei saa ta niigi hästi magada - traksid ju seljapeal ja vaid selili saab magada, tundes neid sidumis-sõlmesid koguaeg. Ta vajab abi söömisel ja riide panemisel. Samuti vajab ta abi igasuguste teiste asjadega ka. Ja peab väga ettevaatlik olema et ta haiget ei saaks. 

Nii kuradima raske on lihtsalt vaadata kuidas nii väike ja süütu hing, nii pidevalt kannatab. Kõige raskem tunne on see kui ma lihtsalt ei oska aidata teda. Kui ma saaks - ma võtaks ta valu endale. Kui ma saaks siis vahet pole mis juhtub, kõik halva võtaks endale. 

Eile ma lihtsalt puhkesin nutma kuna ei suutnud enam oma emotsioone alla suruda. Mitte küll lapse ees aga samas korteris küll.

 Angelica ei maganud lõuna und, vaidles hästi palju vastu. Mängis koeraga nii et tegi oma käele pidevalt haiget, keelamise peale küll lõpetas kuid seljataga alustas kohe otsast peale koeraga mängimist ja endale haiget tegemist. Keeras oma mänguasja kasti keset korterit laiali ja siis komistas aeg-ajalt oma asjade otsa. Mänguasju ära ei lubanud korjata. Selline kisa kohe hakkas pihta kui koristada üritasin. Turnis diivani käe-tugede peal ja üldse oli kuidagi väga kratt. Süüdistan selles lõunaune magamata jäämist. Kella 22st õnneks oli nagu kellavärk voodis ja uinus. Ma veel koristasin mänguasju ära ja pesin köögis nõusid.
 
Kella 23 ajal Angelica köhis paar korda ja kuulsin veidrat häält. Vaatama minnes Angelica oksendas, oli nii väsinud ja unine et ei jõudnud end külili keerata. Ühesõnaga lämbus oma okse sisse. Ma pole kunagi nii kiirelt end liigutanud kui sel hetkel. Hüppasin voodisse ja keerasin ta kähku külili. Õnneks midagi väga hullu ei olnud, köhis paar korda ja oli korras jälle, vaikselt hõõrusin selga et tal parem oleks. Sel hetkel ma ehmusin niivõrd hullult et tükk aega mõtlesin aina uuesti ja uuesti, kuidas ma peaaegu oma tütrest ilma oleks jäänud...

Angelicat tabas mingi oksendamise viirus nimega "Norwalki viirus". Sel ööl oksendas ta 10 korda vähemalt. Palavikku ei olnud, jõi ilusti. oksendas kohe selle joogi välja ka mis ta jõi. Samuti käis potil ja pissis - vedeliku puudust tal ei olnud.

Hommikul ärkasime 6 aeg. Ta peale oksendamist lihtsalt ei jäänud rohkem magama. Ma muidugi koristasin koguaeg seda okset. Nii põrandalt kui voodist. Oli ikka tükk tegemist et täitsa puhtaks saada.
 
  Meest nimelt häirib okse hais kohutavalt, seega pidin igakord põhjalikult koristama.   Mehe puhul okse nägemisest/kuulmisest,  rääkimata okse haisu tundmisest, hakkab ta kohe ise ka oksele. Seega terve see aeg kui plika oksendas, tõmbas mees teki ülepea ja hoidis kõrvu kinni. Muidu oleks tema järgi ka veel pidanud koristama.

Oksesed voodipesud muidugi panin eraldi ja pesen neid samuti eraldi. Kõige kuumema programmiga et rohkem haigeks ei jääks ja viirused edasi ei leviks. 

Ütleme nii et esimene reaalne magamata öö oli 3 aasta jooksul. 

Kella 8 aeg hommikul Angelica oli loid, panin kraadiklaasi alla ja 37.7 palavik. Andsin rohu sisse ja poole tunnipärast Angelica oli endine laps taas. Rõõmus, mängis, sõi ja jõi. Nagu poleks midagi olnudki vahepeal. Kella 13st läks lõunaunne. Ärkas kell ~16 paiku. Vaatas tunnike telkut ja kraadisin uuesti. 38.1 palavik jälle. 

Ei tea kas tuleb teine magamata öö? Või seekord laheneb kõik ilusti? Ma reaalselt loodan et ta saab kiirelt terveks.. kaua võib.





Jõulud ja kingitused!

Varsti ongi käes see kõige kiirem aeg elus, jõulud!

Eelnevalt oleme jõule pidanud vanemate juures. Ega see aastagi kodus ei pea. Ainus asi mis kodu seinte vahele jääb, on päkapikud. Jõulud siiski perekonna ja sugulastega kokku saamis aeg.

Kuuske ma tuppa ei vea, esiteks ajab okkaid, teiseks mul mingi oma kiiks. Mulle ei meeldi kui elus asja tapetakse aind sellepärast et ilus oleks. Sama ka lõike-lilledega. Tahad lille kinkida? Kingi potilill. See elab vähemalt edasi seni kuni hoolitsen. Sama ka kuusega. Okei, ilus on ta jah, aga lõigatud elavat kuuske ma enda kodu uksest sisse ei laseks. Enne ostan poest mingi võlts kuuse.

Kingitused tavaliselt tulevad nii vanemate poolt kui ka mehe vanemate poolt. Jõuluvana samuti. Eelmine aasta sai Anc julmalt palju mänguasju. Mina jällegi asju mis edaspidi vaja läheb. Mees samuti.

See aasta isa lubas kinkida Ancile mänguasja kasti. Ma millegipärast kaldun arvama et kingime mehega mingi nuku laadse asja, ta ikka nii fänn nende nuku asjadele.
Samuti mõtlesin et kingiks nukumaja. Ma arvan et talle hullult meeldiks see.

Mehega arvatavasti teeme ühise kingituse ja lähme spa'sse :)

Vanematele mõtlesin et laseks pilte välja ja raamiks ära. Viimane kord hea et ema  ämmaga kaklema ei läinud kui pildid lauale viskasin. Krabamist oli tükk aega aga sõbralikult jagasid ära lõpuks.

Seoses veel jõuludega siis arvatavasti mingid jõulutuled paneme ka aknale sirama. Keegi nagunii ei näe, aga endal ilus ikka :)

Suur puhastus!

Paar päeva tagasi tegin postituse kodust - millisena meeldiks rohkem ja milline ta oli.
 Nimelt mulle ei sobinud et kodu nii asju täis on ja mõtetult suured asjad mis võtavad ruumi.
Täna siis jumala lambi kohapealt tuli räme koristamise tuju. Ja nagu ikka siis vaja ju põhjalikult kõik korda teha ja ümber tõsta. Ma pole ausalt kunagi nii palju paska korteripealt leidnud ega ära visanud kui täna.

Esiteks ajas närvi mind reisikohver mis mõtetult madal oli ja palju ruumi võttis. Mänguasju nagunii selle sees enamus ajast polnud. Okei, mõned olid jah aga suht lamp kui teine mänguasja-kast oli veel lisaks teises toas kuhu samuti midagi eriti ei mahtunud.
Kuna mul oli 4 kotti Anci väikseks jäänud riideid ka siis lippasime mehega taaskasutusse. Panin riided annetuskasti ja taaskasutuse kõrval olevast uuskasutusest küsisin pappkasti kuhu mahuks kõik mänguasjad ära. Pikema jututa sain suure pappkasti. Pappkast peaks niikaua ära elama küll kuni jõulud saabuvad. Nimelt Isa lubas Angelicale kinkida puidust ise tehtud mänguasja kasti. Ise palusin temalt seda ja lubas ära teha. Nii hea kui keegi vastu tuleb kui mul midagi vaja on või kui abi palun :)
 Ilmselgelt on Angelical julmalt palju mänguasju. Aga ma ei raatsi  neid ära visata ega anda ka. Veel korralikud ja ta mängib nendega.

Üleüldse loen pidevalt et lapsed ei mängi enam mänguasjadega vaid pidevalt ekraani taga. Ancil ekraani aeg aind siis kui ärkab, keegi külas on või magama läheb. Muidu paneb puslesi, mängib nukudega, laob legodest maju ja teeb süüa. Joonistame ka ja teeme kõike muud mida pisipreilile meeldib.

Peale uus/taas kasutusest tulemist koristasin kohe edasi. Alguses riided kokku ja põrand sodist tühjaks. Pesukast uputab, kindel on see et 4 päeva järjest saan kindlasti pesu pesta. Avastasin et voodi alla ja diivani taha oli mega palju riideid kukkunud. Nüüd need igastahes ootavad pesu.

Peale riiete koristamist võtsin ette kappide sisu. Ütleme nii et salaja eemaldasin mehe telefoni manti, ma lihtsalt ei näe mõtet mingeid tühjasid karpe ja kilesid alles jätta. Nagunii neid tuleb veel ja veel.

Ja kuna kõik säärane oli tehtud, siis mõtlesib et tõstan paar asja ümber. Algselt tahtsin visata ühe riiul-kapi minema mis 80'ndate seksioonist pärit oli, aga ümber tõstmise käigus avastasin et telekalaud ei olnud enam sellises olukorras et kannataks nihutada, seega telekalauast sai prügi. Lasin mehe vennal ära tükeldada selle.

Paigutasin veel natuke kappe ja asju ringi. Pesin põrandat ja sorteerisin kappide sisu. Lõpuks tulemus jäi minuarust parem kui varem. Telekas ei ole enam 40 cm kõrgusel vaid kindlalt riiulil. Angelica varem suutis harjavarrega telekasse kopsida nii et telekas sai viga. Nüüd aga telekas piisavalt kõrgel et Angelica vaevalt telekat lõhkuda saaks kogematta.

Diivani alt tuli ka vana koera pesa välja mida viimati kasutasime tallinnas. Oh seda rõõmu kui pätu avastas oma vana pesa. Aeles ja nuusutas ja püherdas ja lakkus. Sõna otseses mõttes oli näha et ta ikka julmalt igatses seda. Sai ka see pesa maha jäetud. Nüüd ta magab sellel kõht taevapoole.

Ruumi on rohkem kuid plaanin kindlalt veel paar asja välja vahetada. Nimelt otsin veel riiul kappi mis laest-põrandani ulatuks ja oleks mahukas. Siis vahetaks veel meie abieluvoodi välja 140*200 suurusele ja plika voodi läheb ka varsti vahetusse. Siis põrandad on kuidagi tühjad, mingisugune vaip oleks suht hea. Siis ostaks veel tava laualambi mehe lauale et parem telefone remontida oleks. Ning mingiaeg muretseks parema pesumasina ka. Praegune toimetab küll, kuid tahaks uuemat veits.

Tegelt olen nüüdse toa paigutusega ülimalt rahul. Ka mees kiitis mu paigutuse heaks.

Ma julgen pakkuda et selline paigutus peab kevadeni vastu. Ma ju selline pirtspe*se selliste asjade kohapealt. Ja üldse ei imesta kui mööbel ära väsib , kui iga paari kuu tagant jälle ümber tõstan.

Aga ma olen Airi. Ma olen kodune pmst 24/7. Eks see mööbli paigutamine tulenebki sellest et ühte samat pilti ei jõua kaua vaadata. Ja eks paigutamine ümber muudab rutiini ka. :)

esmaspäev, 19. november 2018

Blogimisest

Täna lugesin "AMHT" Blogi ehk " A mida Henry teeb?"

Ja sealt tuli ka tänane blogipostituse teema. Nimelt peab tema avalikult blogi ja blogi teemaks oli "kus on Mallukas? 3 teooriat"
Ja kommenteeriumis oli kohe et mõnitab rasedat.

Minu arvamus on selline, iga inimene kes peab blogi, seal blogis leiad selle inimese arvamuse, nalja, tegemistest jne. Ainuüksi "SELLE INIMESE" loo. Sa ei saa pidada blogi teiste inimeste arvamuste järgi , sest niipalju kui on inimesi, nii palju on arvamusi. Iga inimene on unikaalne ja erinev, ja Blogist leiad just SELLE 1 INIMESE mõtted ja arvamused. Kõigi inimeste arvamused ei saagi samastuda. Muidu ei oleks ka erinevust. Ja inimesed oleks kui robotid kes oleks sisse kodeeritud tegema samu asju, mõtlema samu asju jnejne. Kuhu me nii jõuaks? Ilmselt mitte kuskile.

Ja kuna ma ise ka pean blogi siis siit leiad aind :

MINU ARVAMUSED ASJADEST
MINU PERE TEGEMISTEST
JA MA EI MUUDA OMA ARVAMUST SELLEPÄRAST ET KELLEGILE EI MEELDI, SEST SEE ON MINU BLOGI JA KIRJUTAN SIIA VAID MINU ASJADEST MIS MIND HUVITAB!

jah, võid jätta oma arvamuse kuid minu mõttemaailm sellega ju ei muutu kuidagi. :)

Edukat lugemist :)

Keelekida ja rääkimine

Üks päev lihtsalt hakkas huvitama Angelica kõne ja otsisin võimalusi kuidas teda ise kaasa aidata et ta lõpuks ilusti suhtlema hakkaks. Ega ta ju loll tüdruk ei ole. Vanemad hakkasid ka juba muret tundma ja natuke veider ju küll et Anc juba 3 aastane aga väga ei räägi. Lasteaias sai ka paber täidetud ja nüüd saab sealt ka Logopeedilist abi. Teiseks avastasin et tal (kindel ei ole) keelekida. Lasin panna vanematel Ancile hambaarsti aja. Aja sain 27 veebruar alles. Aga parem kui mitte midagi :)

Samas kui kosel käisime siis Angelica kõne paranes oluliselt sealsete lastega mängimise käigus. Samas on näha ka et ta üritab end võimalikult palju ja osavalt väljendada et me temast aru saaks. Kindlasti pärsivad ta kõne ka ekraani ees istumine. Osaliselt vahest vastab inglise keeles, aga see ei sega. Parem mitu keelt suus kui mitte midagi. 

Tean ühte tuttavat kes aind eesti keelt oskab, ja ma ei mõista kuidas üldse nii saab elada. Enamik asju ju inglisekeele põhised.

Okei, mul ka inglise keel suht halb, aga saan vähemalt aru ja arenen ka selles suunas. Võtsin endale eesmärgiks ka vene keele õppisimise. Mitte et ma tuubliks seda nüüd pähe, aga eesmärk ongi aru saada ja mingil määral ka suhelda edaspidi selles keeles. Kooli ajal õppisin saksa keelt, aga seda ju vaja pole. Suht aja raiskamine oli see. 

Angelicast veel rääkides siis ma usun et varsti räägib ta nagu meie ja tema rääkimist ei jõua me keegi ära kuulata enam :D 
Näha ju on et igapäevaga läheb tal kõne aina paremaks. 

neljapäev, 15. november 2018

Pesa punumine...

Ma ei tea miks, aga viimasel ajal ma pole meie üürikorteriga üldse rahul. Nimelt korter kus elame peaks olema 2 toaline aga see ehitatud pmst 1 toaliseks ümber. Üks pisike sein on mis tuba siis eraldab aga no ei ole kuidagi 2 toalise maitset. Teine asi, kuidagi kitsaks jääb. Enne muidugi mahtusime ilusti ära, aga nüüd kuidagi tundub see korter üli pisike. Kolmandaks, tubade vahel pole ust, jeesas kuidas ma tunnen vahel uksest puudust.

Viimasel ajal koguaeg tahaks mööblit ringi tõsta. Okei, poole aasta jooksul seda mööblit siia liigapalju tekkinud ka. Korteri omanik pole nõus midagi ümber ka vahetama kuigi asendaks need vanad asjad poole kallima ja uuematega. See siis põhiline probleem miks ruumi vähe. :)

Mees tegeleb telefonide parandusega hobikorras. Ja ütleme ausalt et selle paari aastaga mis ta tegelenud on, on neid ekraane ja korpuseid ja telefone kappi julmalt kogunenud. Mõtlesin et vahetan 2 eraldi olevat kappi ühe suure kapi vastu välja, kuhu tal mahuks siis terve tavaar ära.

Angelical samuti mänguasju julmalt kogunenud. Alguses vedasin poest pappkaste koju et mänguasjad sinna panna aga need pappkastid lagunesid nii kiirelt ära et asendasin kapis seisva reisikohvriga. Samuti reisikohver jääb mänguasjade jaoks ülimalt väikseks, tulevikus asendan selle õige suure mänguasja kastiga millel kaan ka peale käib. Vähemalt siis mänguasjad ühes kohas mitte mööda tuba eraldi kohtades.

Voodite osas mõtlesin ka plaani välja. Hetkel meil 200x200 suuruses voodiraam. Alumine madrats siis 200x200 ja peal kattemadrats 140x200 . Kuna me mahume mehega ülimalt hästi 140x200 madratsile ära, siis asendan ühel heal päeval meie voodi 140x200 voodiga. Ning selle 200x200 voodi ja voodiraami annan ära või viskan minema. Angelicale ostsime ka voodi, pildilt ei pannud tähelegi et kilekatte madratsi ja plastik/rauast raamiga. Selle asendan ka mingiaeg voodiga millel all kast kuhu saab ta voodipesu siis panna.

Riidekapp siin korteriomand. Suht mõtetu suur kasutu peegligakapp. Ühel pool ääres siis pisike üks riiuli sahtel n.ö ja all toru kuhu saab riidepuid riietega panna. Siis keskel lai osa -  peegli uste taga lihtsalt toru kuhu saab n.ö välisriideid jms riputada ja viimane külg samuti 1 riiuli sahtliga ja all toru kuhu saab jälle riputada riideid. Peegli uste all on 3 sahtlit. Üli laiad aga madalad. N.ö sokisahtlid. Oleks minu teha siis asendaks selle õige riidekapiga kus mitu sahtlit riiete jaoks ja pisike toru kuhu midagi kindlat riputada. Nt ülikonda, triiksärke või kleite.

Kuna meil korteris suht palju kappe siis asendaks need kapid ühe mõnusa mahuka seksiooniga kuhu samuti asju annaks panna. Ja samuti teleka. Oleks erinevaid kappe erivärvis vähem ja samuti annaks see kooslus ruumi rohkem ja välimust samuti.

Tegelt mulle meeldivad korterid kus on parasjagu mööblit aga vähe. Üksteise vastas olevad asjad on no nii jubedad minu arust. Parem mahukad riiulid/kapid kui 10 üksteise kõrval kasutuid ruuminõudvaid erinevaid kappe kuhu midagi nkn ei mahu.
Samuti meeldib mulle julmalt kui asjad on kindlalt ühes kohas kus nad mõeldud on.

Mees kasutab arvuti kuvarina tavalist 32" telekat. Väidab et suur ekraan meeldib talle rohkem. Saaks aru kui silmad haiged, ja ei näe väiksest kuvarist vms aga ei. Mehel silmanägemine super hea. Näeb paremini kui tava- inimene.
Arvuti laual siis telekas, arvutikast ja hiir. Vahest mingid telefoni manti ka mis pole tagasi kappi pandud.
Enne oli arvuti taga õige kontoritool, kuna kontoritool hakkas otsi andma ja ruumi sel hetkel ülivähe oli, asendati see sinise tugitooliga mis keset tuba seisis. Oleks minu teha siis viskaks selle tugitooli välja ja asendaks selle kontoritooliga tagasi. Kasutu asi see tugitool. Võtab ainult ruumi ja näeb suht vana ja väsinud välja.

Samuti meil korteriomandis tugitooliga samma komplekti kuuluv 3 kohaline sinine diivan, mis ausalt on osadest kohtadest katki, vedrud patjade alt ära vajunud ja suhteliselt ebamugav. Samuti tõmbab see tiivan ülihästi mustust patjade alla kuna padjad käivad istumise alt ära. Ütleme nii et suhteliselt pahas seisus teine.
 Oleks minu teha siis asendaks selle nurgadiivaniga, mis oleks parajalt suur ja mahuks seina äärde nii et äär seinast üle poleks. Kole vaatepilt kui diivani äär julgelt üle seinaääre on. Nurgadiivanil oleks üks külg mis asuks korteri nurgas ja lapsesuhtes oleks poole ohutum. Hetke diivan on kahe kõrge küljega ja plika suht tihti külgedele ronides ja alla hüpates paneb end olukorda kus võib vägapalju haiget saada. Samuti näeks see nurgadiivan poole ilusam välja ning saaks vajadusel sellel magada ja 3 inimest mahuks istuma kindlat. Ei mõista mina miks korteriomanik seda välja ei lase vahetada.

Köögiosa on meil suht väike. Ühel seinal 2 kappi. Üks nõudekapp ja teine siis kapp kuhu saab näiteks kuivaineid panna. All seinas nõudekapi all on kraanikapp, kraani all prügikast. Kuiv-ainete kapi all oli varem tavaline laud mille all tühjus (kunagi oli pisike tudengi külmkapp selle all) ja teiselpool sahtel üleval ja all 2 riiuliga kapp.
 Alguses kui üldse siia korterisse kolisime siis ahju siin ei olnud. Tavaline lühises 2 rauaga lauapliit mis käis siis laua peale ja kartuli pehmeks keetis alles 3 tunniga. Samuti oli pisike tudengi külmkapp, mille ülemise osa sahtel kus sügavkülm asus katki oli ja ebakorrektselt üldse külmutas toitu. Mingiaeg siis külmetas nii et pidi lausa jääd ära sulatama, teine hetk siis oli selline kus külm külmkapis polnudki. Toit läks ka siis suht kiirelt riknema.
Sebisin suure õige korraliku külmkapi siia, samuti lauapliidi viskasin minema ja plaadi sisse mille all tühjus oli, lõikasime mehega ruudu mille sisse siis pliidiplaadi panime ja alla lükkasime ahju. Algselt küll aluste peale panime ahju sest korteri omanik ei soovinud panustada korralikku kööginurga   soetamise peale. Oleks isegi vastu tulnud ja pool nurgast ise kinni maksnud kuigi nurk hiljem poleks meile kuulunud. Vähemalt oleks korraliku asja kööki saanud.
 Oleks meie teha siis kööki paneks kööginurga, nurgakapiga mille all kraanikauss samuti nurgakapi sees. Ja jätaks niipalju ruumi et külmkapp mahuks samuti kapiäärde ära. Oleks rohkem ruumi, ilusam oleks, mahuks rohkem ja siis juba oleks pliidi üleval ka vent mis toidulõhnad ära tõmbaks. Hetkel kõik toidulõhnad rahulikult lähevad tuppa.

Vannitoas vaja nii või naa remonti teha. Esiteks vahepeal käis elamuhoolduse remondimehed ja viisid boileri minema ning ühendasid meid linnaveega vms.
Boilerit eemaldades , sealt kus kinnitused olid mis boilerit hoidis, suutsid nad seina ära lõhkuda. Tegu siis kips seinaga. Auk 15cm suur igast küljest. Samuti auku näha kohe kui vannituppa astuda. Enne kui vesi linna torudega vms ühendati, lõhkusid nad veel wc-poti tagant ka seina päris suures ulatuses, üritades leida soojavee toru vms. Soojavee toru lõpuks asus vastas seinas. Ütleme nii et neil kulus 4 tundi et boiler tühjaks lasta, ära tõsta ja viia, uued torud panna ning soojavee toru külge arvesti toppida. Tavaaeg selle kupatuse tegemiseks läheks max 2 h.
Kuna hiljuti alumised naabrid kaebasid et peale meie pesuskäiku sajab neil toas laest vihma, siis välja vahetada tuleks meil ka dušhinurk. Ei ole neil korter kindlustatud, samuti ei ole ka meil. Üle poole aasta oleme juba ka korteriomanikule pinda käinud et see dušhinurk siiski soetada, aga siiani pole ta miskit sellega otsustanud. Pidi mitu kuud tagasi juba ostma ja paigaldama. Siiani pole lubadust täitnud, siiani peseme end samas dušhinurgas ja uputame alumisi naabreid. Midagi ei ole teha.
Wc pott lekib ka. Igaltpoolt. Nii poti alt, kaane paigaldamise juurest kui ka veepaagi alt kuskilt. Veepaagi sees olev tõstuk ka ära enne meie kolimist lõhutud. Kokku pole kukkund, seega savi veel. Asendaks juba ammu kui korteriomanik samuti vaeva näeks.

Oleks või jääks hiljem see korter meile, siis oleks see korter ammu korda tehtud. Juba ise oleks niipalju vaeva näind et korda kindlasti saaks. Aga kuna korteri omanik ei pinguta ja hiljem endale nagunii seda korterit ei saa siis ise ka vaeva ei viitsi näha.

Mehega arutasime ja jõudsime kokkuleppele et hiljemalt 2020 kui mitte enne, ostame endale ise omaenda korteri mida hiljem oma koduks nimetada saame!
Korter peab olema 3 toaline või suurem 2 toaline. Eraldi köögiga kus vesi ja elekter sisse veetud ning põrand jalgeall oleks. Samuti võiks olla vahetatud juba aknad, kuid poleks väga hullu kui ise peaks vahetama. Seinad ja toad võivad olla remontimata. Ongi parem kui saaks oma käejärgi kodu kujundada. :) wc ja vannituba peaks olema ka piisavalt suur et dušhikabiin , wc-pott, kraanikauss , peegel ja pesumasin ära mahuks.  Kindlasti kodu soetaks paidesse, või selle ümbrusesse. :) 

teisipäev, 13. november 2018

Kaalulanguse põhjus

Kuna kaal langeb juba üle igasuguse kriitilise piiri, siis hakkasin ise arstiks ja otsisin ise oma kaalulanguse põhjuse välja.

Nimelt mul on rauavaegus aneemia. Alguse sai naistehädadest... nimelt päevade aegne rohke vereeritus mis viib liialt välja organismist rauda....

esimene ravi oleks vaskspiraali vahetus hormoon spiraali vastu. Miks? Sest lapsi rohkem ma niipea ei soovi ja hormoon spiraal tasakaalustaks mu organismis hormoonse tasakaalu, samuti päevadel kohendaks vere eritust organismist mis hoiaks tasakaalus koos toitumisega rauda.

Teine ravi on toitumine.
Seda ma juba olen vaikselt muutnud. Asendanud hommiku kohvi smuutide vastu, tavalised võikud asendanud igasuguste puuviljade vastu mida näksin aeg-ajalt ning õhtuks kindel soe söök mis peab sisaldama LIHA.

Veits isegi on muutust näha, aga aega sinna veel paljupalju. Arvan et kui hormoon spiraali ära lasen panna siis paisun oma 45.2kg ~ 60kg. See oleks ju jumala okei...



esmaspäev, 12. november 2018

Angelica sai traksid / rangluu murd

Õhtul jälgides ikka Angelica kurtis valu. Rääkides ämma ja emaga algselt midagi hullu vastuseks ei tulnudki.

Lõpuks ema helistas ja ütles et tuleb vaatab Angelica siiski üle. Tuli külla õega kes samuti meditsiinis töötab ja pikema jututa kästi kohe riide panna ja emosse minna.

Läksime röntkenisse ja Ema tegi Angelicast pildi. Pildil selgus et mu sisetunne ei valetanudki. Rangluu murd. Edasine läks kiireks. Ämm võttis lapse ja läks kirja panema andmeid, ema läks Angelicale kaarti tegema.

Angelica ise jumala rõõmus, ei ütleks et isegi valus oleks, naeris seal ja uuris mis tehakse.

Traksid selga ja 4 nädalat peab kandma nüüd neid. Lasteaia kasvatajaga rääkisime ka ja kodune nüüd seniks kuni saab ise vaikselt teistega hakkama..


Loodan et paraneme ilusti ja kiirelt. Veits raskem on aga kõik me kukume, peame lihtsalt püsti tagasi saama :)

Isadwpäev 2018

Isadepäev on nüüdseks möödunud. Ja see muutus hoopis väga teistsuguseks.
Päeva veetsime hoopis kosel ja kingiks tuli emotsionaalselt teistsugune kink.

Nimelt kinkisin talle rasedustesti 2 triibuga, luti, kondoomi, kaardi ja kommid.


Eelnevalt oli meil päev otsa tüli ja sp selline kingitus oligi. Vaatas kingi läbi ja see nägu mis ta näole ilmus. Ütleme nii et paras pauk.

Sõbrannaga, koostööd tehes läks üllatus hästi läbi. Lasime 2 tundi uskuda tal seda, siis alles hävitasin ta lootused. :D ma olen õel. Tegelik kink ootas teda kodus.

Kella 7mest õhtul hakkasime paide liikuma, 8st jõudsime plikaga emosse, kukkus õla valusaks aga polnud midagi hullu näha.

Koju jõudes siis nautisime üksteise koosolemist . Olime kaisus ja tuttu. Isadepäeva kingitus meeldis. Tuletasin sellega meelde et elus on palju hullemaid asju kui lihtne möödarääkimine. Lõpp hea kõik hea. :)

neljapäev, 8. november 2018

Isadepäev

Juba pühapäeval on Isadepäev. Mingil määral olen juba mõelnud välja kuidas ma selle päeva korda saadan. Tegelikult pidin täna kose vahele shoppama minema ja üllatuse ära ostma aga no kuidagi ei viitsinud end välja vedada seinte vahelt.
Homme ma veel õnneks kosel ja aega kingitus ära osta ja pakendada. 

Pühapäevaks käskisin Askol kõik toimetused nurka visata ja mitte plaane selleks päevaks teha. Ilma küsimata reserveerisin ta päevaks vaid endale. Väljapääsu õnneks tal ei ole :)

Tavaliselt otsib ta vabandusi ja põhjuseid kodust pääsemiseks, kuid pühapäeval see tal ei õnnestu kuidagi moodi. Ütleme nii et ta ise õnneks lubas mulle et see päev on vaid meie kahe jaoks. See tähedab et mõlemad lülitame telefonid välja et keegi meid segada ei saaks.

Hommiku oleme vabalt, nagu tavaline päev ikka. Lõunal hakkan päeva ette valmistama. Koristan, käin poes , ostan vajaliku poe kraami, valmistan mõnusa ja hea söögi, ja katan laua. Enne söömist annan kingituse üle. Peale söömist lebotame üksteise seltsis ja vaatame filmi ja veedame mõnusa õhtu.

Miks mul on tunne et miski suudab ikka meie plaanid ära rikkuda, kuid annan endast kõik et seda vältida.

Väike puhkus

Kas teil on olemas selline koht kus tunnete end kui puhkusel? Koht mis pole "spa" , samas koht kus tunned, kuidas sa saad puhata ja rahulikult end laadida?

Ma avastasin tegelikult juba pikka aega tagasi et mul on koht, kus ma tunnen end kui puhkusel. Tegu on siis maa kohaga kus linn ei ole kaugel, samas ei ole ka maja juures. Koht, kus on suur ala n.ö oma aeda ja privaatsust. 

Linnas pikka aega elades harjub auto müra ja linna muude häältega kiirelt ära. Kui Maale tulla , siis nii hästi on aru saada millises müras me igapäevaselt tegelikult elame. 

Vaikus, linnulaul , puu õõtsumine - nagu muinasjutt eks? 

Sellist kohta oleks tegelikult kõikidele inimestele vaja. Kohta kus oma patareisid laadida, mõelda oma mõtteid selgeks. Ja lihtsalt nautida hetke. 

Minu selline puhkekoht on kosel sõbranna juures. Nii hea on tulla siia, rääkida naiste jutte, ja lihtsalt nautida hetke kus laps ei ripu jalaküljes ega iga sekundi tagant mingi pahandusega hakkama ei saa. 

Lapsed hakkavad tegema pahandusi just sellepärast et neil puudub kindel tegevus. Kui last koguaeg tegevuses hoida, siis laps enamasti ei tee ka pahandust. Siin kosel on tal sõbranna lastega vägapalju tegemist ning õhtuks on ta piisavalt väsinud ja magama minek on ka selletõttu valutum. 

Suhtele mõjub ka selline väike puhkus väga värskendavalt. Pidev ninapidi koos olemine tekitab suhtes kergemini tülisid. Kui anda suhtes mõlemale poolele piisavalt hingamisruumi, siis läbisaamine paari vahel on kordades parem. Suhtlemine ja suhtumine peale väikset puhkust muutub täielikult. 

Kui suhtes tekib kasvõi väike probleem, siis see tuleks kohe ära lahendada. Vastasel juhul need probleemid aina kuhjuvad ja kuhjuvad kuniks nendest probleemidest on saanud suur probleem. 

Suhtes kõige tähtsam asi on rääkimine. Kui on mure, leiame sellele koos lahenduse. Suhtes peavad mõlemad pooled tegema pidevat koostööd et suhe kestaks. Ja suhtes peavad mõlemad pooled tundma et nad on 1 tervik ja vaid koos üritades jõuame parema tulemuseni. Ühepoolne üritamine ei vii kuskile ja lõpuks saab üks osapooltest lihtsalt haiget. 




Parimad filmid / saated / multikad seisuga 2018

Avaldan arvamust selle aasta parima nähtud filmi, saate ja multika üle. Arvamus on personaalne ja kirjutatud vaid minu nägemuse järgi mis sellel aastal on mulle kõige rohkem meeldinud või silma jäänud!
Arvustus tehtud : 07 November 2018

SAATED/SEEBIKAD

Tavaliselt kui telekas käib, siis jookseb sealt mingi multikas. Ma ei kujutaks ette päeva vaikuses nelja seinavahel. Paar tundi okei, aga tervet päeva kindlasti mitte. Öösel ilmselgelt on vaikus nii-kui-nii .

 Ma Arvan et veedetud päev nelja seinavahel vaikuses ja tegevuseta,  lõppeb hullusärgis ja viljandi Jämejala Haiglas. Põhjusel et enamus ajast olen nagunii koduseinte vahel ja vaikus ajab hulluks küll mõnikord. :)

Teleka vaatamisest ajaliselt jään ma peres teisele kohale. Esikoha röövib uhkelt  Angelica oma multikatega. Meest ma pole päris ammu telekat vaatamas näinud. Aasta tagasi veel oli tal omad lemmikud saated mida järjepidevalt vaatas ja ootas. Kuid elu läks kiiremaks ja nii see teleka vaatamine tal tahaplaanile jäi. Vahest igavusest kui und mehel ei tule siis istub mul kõrval ja vaatab seda mida midagi.

Kui ma teleka ette jõuan siis tavaliselt vaatan saateid järgi Ja enamus kordi on sellised kus vaatan mitme päeva asju lausa järgi. See on siis hetk kus kodutööd ja tegemised tehtud on ja laps juba magab.

Kui Angelica üleval on ja kahekesi  Angelicaga telekat vaatadata tahaks, siis peale multikate on nõus ta vaatama Malluka saadet.  See on ainuke saade mida Anc huviga vaatab. Teisi saateid ei ole Sellise huviga vaatamas näinud. 

Malluka saade õnneks istub meie peres kõigile. Angelica totaalselt krutib ära kui saade hakkab sest Saate alguses nad lehvitavad ja Anc kohe lehvitab telekale vastu. 

Õnneks saates on seal niipalju uut ja huvitavat ja saade ise on juba teistmoodi üles ehitatatud ja erineb teistest saadetest ning see on arvatavasti võtmeks,  mille pärast saade Angelicale meeldib. Kindlasti veel sellepärast ka et Mari ja Lende tegemisi näidatakse ja tegemist siiski pere saatega kus kõik liikmed on ekraanil. 

Anc veel ei räägi nii nagu teised, siis see saade päris palju aitab kaasa rääkimisele. Armas on kuulata kuidas ta seletab ja üritab end väljendada saatest nähtud asjadest. Toon näite kus Mari süles oli Rott ja kuna meil on merisiga siis Angelica nõudis lausa Merisiga endale sülle.

 Olen jumala poolt et Malluka saadet rohkem kui 1 kord nädalas näidataks. Ise oleme mehega saanud sealt idee spa'sse minna ja Angelica kõnele on see samuti hea kui saatest nähtule üritab end väljendada et kõik temast aru saaks. 

Saadetele järgnevalt praegusel ajal (7.november.2018) vaatan veel pilvede all, selgelt nägijaid, kättemaksukontorit ja padjaklubi. Ükspäev jäin vaatama "Stileto vendeta" saadet ja ütleme nii et kui näeks täiesti algusest peale siis vaataks seda ka. 

Kui nüüd liigitada minu nägemuse järgi SAATED/SEEBIKAD siis paremast halvema poole järjekord oleks selline : 

SAATED/SEEBIKAD:

1) "Ettevaatust ingliga"
2) "Pilvede all"
3) "Malluka sügis"
4) "Padjaklubi"
5) "Kättemaksukontor"
6) "Selgeltnägijate tuleproov"

MULTIKAD!

Lähme edasi Multikate suunal. 
Multikaid olen ma väiksest saadik suht palju vaadanud. Alustades "käsnakallest" lõpetades "Lego Ninjagoni" välja. Neid ma paremuse suunal järjekorda ei pane sest multikaid 

 Praegusel ajal olen nõus vaatama  suht väheseid multikaid ja neid näen  silmanurgast tavaliselt siis kui hommikul  Neiule soengut teen lasteaeda minekuks või kui Angelica on kodune.

 Saatena Tavamultikad mis kanalitelt jooksevad ja üldse vaatamist kannatab, on kindlasti "Heidi" , "Sügavik", mingil määral  "Käsnakalle kantpüks"  ja "Simpsonid". Paremuselt halvemuse poole paneks ritta nii: 

TELE-KANALI MULTIKAD:
1) "Heidi"
2) "Simpsonid"
3) "Sügavik"
4) "Käsnakalle kantpüks"


Filmidena tehtud head multikad on kindlasti "Moana" , "Mesilane Maya" , "Boss baby" , "Trollid / Trolls" , "Kuidas taltsutada lohet". Angelica lisaks kindlasti "Masha ja karu" ka aga see tõesti käib suht igapäev ja suht üle on visanud ühe ja sama kuulmisest. Film-multika Paremuselt halvemuse poole oleks nii: 

FILM-MULTIKAD:

1) "Kuidas taltsutada lohet"
2) "Moana"
3) "The Boss baby"
4) "Trolls"
5) "Mesilane Maya" 

Esimene väärib esikohta, aga ülejäänud samuti on head ja paneks ülejäänud kõik paremuselt kohale teine kui järjestama ei peaks.

FILMID!

Ja viimane peatükk sellest postitusest on Filmid. Kuna filme on hästi palju ja erinevaid siis kirjutan parimad filmid kategooria järgi. Ja paremuselt halvemuse poole kui on mitu head Filmi.

ARMASTUS / ROMANTIKA FILM: 

  Kui ikka üli masekas tuju on ja seest kuidagi raske ja vaja end tühjaks nutta siis vaatan "Titanicut" kohe kindlasti.  See on ülivana film mis siiani suudab mind nutma ajada. Old but Gold. 

Aga põhinedes nüüd parimatele Armastus/Romantika filmidele siis järjestus oleks selline:

1)"Fifty Shades of Grey"ka teised osad.
2) "Titanic"
3) "Julia & Romeo"

EESTI FILM:

Eesti filme ma tegelikult palju vaadanud ei ole. 
Vanematest filmidest esimesena tuli meelde 

1)"Nukitsamees",
2) "KLASS" 
3) "Ma olin siin". 

Veidi uutematest filmidest eriti popp siiani on 

1) "Klassikokkutulek",
2) "Pilvede all - Neljas Õde" 
3) "Nullpunkt". 

ÕUDUKAD!

Õudukate kategooriast kindlasti esikoha filmideks valiks "Astraali" ja kõik Astraali osad. Ütleme nii et ainuke õudukas mis reaalselt pani mind huviga järgmist osa vaatama ja ootama. Olen suht kindel et suudaks seda iga aasta vaadata jälle ja uuesti. Sellele filmile olen Täielik fänn! 

1) "Astraal" - kõik osad
2) "Conjuring" , - samuti kõik osad
3) "plus one" , 
4) "paranormal activity" , - kõik osad
5) "The Eye" 
6) "Cabin in the woods" 
7) "The Ring"

See nimekiri tuleks ilmselt pikk sest ma reaalselt jumaldan filme kus Vaimud / Hinged / Deemonid on sisse toodud ja neid huvitavalt filmis kasutatud. Minu jaoks Õudukas peab olema ehmatav ja verd tarretuma panev, peab olema huvitav ja tekitama tunde "mis edasi saab?". Kindlasti peab õudukal olema konkreetne sisu või põhimõte. 

Õudusfilmidest ei suuda ma vaadata näiteks "saag"i . Ma olen sellekohapealt väga nõrganärviline. Süda läheb pahaks juba alguses kui seda filmi vaatan.
 Üleüldse reaalsena lavastatud vere valamist ja jäsemete nülgimist ma ei kannata. Ja inimene kes suudab seda vaadata, ilma et mingit emotsiooni see temas tekitaks, arvan  et ta on kas mingi sarimõrtsukas / lihunik või vaimselt nii haige et ei peaks viibima meie ühiskonnas vabalt vaid pideva valve all. 

FANTAASIA FILM - romaan

 tuntumateks filmideks on "Videviku" kõik osad. Samuti telekanalitel ära leierdatud "sõrmuste isand".  - neid ma isiklikult lemmikuteks ei peaks aga teiste nähtute filmide kõrvalt siiski heaks. Kui need filmid alles välja tulid, siis meeldisid need filmid küll.

 Rääkides lemmikutest siis vana hea  "Avatar" mida pole päris pikka aega näinud on siiani üks mu lemmikutest. 
Järjestikult siis oleks nii: 

1) "Avatar"
2) "Jumanj"
3) "Videvik" - ja järgnevad osad
4) "Kariibi mere Piraadid"
5) "Sõrmuste isand"

PÕNEVIKU FILM

Kes meist ei tea siis mõnda põnevikku? Neid on samuti nii palju et raske kohe paremuse järjestuses paika panna. 

1) "Don't Breathe"
2) "Maze Runner" 
3) "planet of the apes" - teised osad ka
4) "Alien"
5) "Fast & Furios" - osani 7


2018 kokkuvõte on koos!  Järgmine aasta teen sama sisuga postituse, ning siis on näha kui palju on muutunud minu jaoks filmide / Saadete / Multikate maitsemeel. :)

teisipäev, 6. november 2018

Prillid või läätsed?

Olen olnud 9 aastasest saadik prillikandja ehk praeguseks ajaks pool oma elust olen olnud pool pime. Esimesed prillid olid väikese miinusega. Kui õigesti mäletan siis -0.5 üks silm, ja teine silm -1.0 . 

Mida vanemaks sain, seda tugevamaks muutusid ka miinused. 
Hetke seisuga on olnud mul 3 paari prille, kõik eri kangusega. Kindlasti oleks neid prillipaare rohkem kui käiks iga aastases nägemiskontrollis. Õnneks ma viivitasin silmakontrolliga nii kaua kuni eelnevad prillid oma töö ära oli teinud ja enam kanda edasi ei saanud. Jah, praegused miinused on -3.0 ja -3.5 , mingil määral kahtlustan et silmaarst ise määras mul vale kangusega prillid sest kuidagi ulme tundub et paari aastaga nii hulluks asi võib minna. Silm harjub ära tugevama kangusega, aga enam nõrgemaga ei harju ta kunagi. 

Miks ma arvan et silmaarst määras vale kangusega prillid? Esiteks viimaste prillide kandmisega tekkisid mul kummalised peavalud. Teiseks ekraani taga ei saanud kauem kui pool tundi olla, kuna silmad lihtsalt tulitasid peale seda. Õues olles oli jah kõik nii ilus ja tore kuid oli tunda et silmad vajavad pidevalt puhkust. 
Mina kui hästi energiline inimene, kes tavaliselt oli üleval kella 7mest kella 23.00ni , sain kogu päevast osa võtta kella 7mest kella 16.00-19.00ni sest silmad rohkem ei lubanud. 

Silmad ajasid vett, valutasid, pani pea valutama. Selle ajani kui prilli klaasid pealt olid nii kahjustunud ja teravus kadus neil. Mida rohkem oli kahjustunud (klaas pealt kulunud) seda kauem päev vastu pidas. 

Viimased prillid hakkasid otsi andma ja kuna prillid on meeletult kallid, avastasin enda jaoks läätsed. Olgu tänatud see inimene kes leiutas sellised imevidinad nagu läätsed. Ma ei ole prillidest loobunud kuid ütleme nii et prille kannan vaid siis kui läätsed puhastavad end või kui pole suutnud veel uusi soetada. Ülejäänud aja kannan läätsesid :)

Esimene kord läätsede silma saamisega oli küll väike probleem aga mida rohkem neid kannad, seda kergemini nad lõpuks silma lähevad. Ära võtmisega samamoodi. Ütleme nii et harjutamine teeb meistriks. 

Kui valik teha et kumb on parem - kas läätsed või prillid? Igaljuhul valin läätsed. 

Miks on läätsed paremad?

1) külma ilmaga sooja ruumi minnes prillid lähevad uduseks - läätsedega seda effekti ei ole. 
2) läätsed on odavamad.
3) ööpäevaste läätsedega võid 48h jutti käia, samuti magada.
4) hommikul läätsesid ei pea otsima, prille pead. Eriti kui laps on need leidnud ja mängima nendega hakanud. 
5) läätsed on väiksed , peaaegu olematud. Prillid on suured. 
6) läätsede tervavuse kadumisel ostad uued läätsed , prillide kahjustumisel käid veel edasi nendega. 
7) prillid katavad silmade ilu, läätsed toovad esile.
8) prillid vajuvad ninalt, läätsesid ei tunnegi. 

On veel kindlasti paljusid põhjuseid, kuid üks on selge. Minu jaoks on Läätsed ühed asendamatud asjad. :)


Probleemid/depressioon/abi

Olete mõelnud miks inimesed on nii erinevad? Mina olen ...

Inimesi saab iseloomustada igatmoodi :

Ühed meist on kurnatud, teised meist on alati rõõmsad. Ühed meist on sõbralikud, teised vaenulikumad. Ühed räägivad meid surnuks, teised kuulavad.

Osad inimesed räägivad end paremaks inimeseks, väites et saavad jagu kõikidest probleemidest. Vale!. See on tegelikult appi karje teistele inimestele sest need inimesed on need kes vajavad ise tuge rasketel aegadel. Jah, mõni võib mentaalselt aidata teist inimest, kuid füüsiliselt ei suuda kunagi oma tegusid täide viia.  Põhjus ->

Enne peab inimene ise oma enda probleemid lahendama kui teiste inimeste probleeme lahendama hakkab, - vastasel juhul inimene kes teiste probleeme lahendab, võib sattuda olukorda kus pideva lisa koorma (ka enda koorma) kandmine muutub liialt raskeks ning selle raskusega tekiv depressioon võib viia enesetapuni kui õigeaegselt ravi/tuge ei saa...

 Probleem tekib siis kui juba sõbrad näevad et inimene on muutunud. Suur probleem on juba siis kui sõbrad ei suuda ka inimest maapeale tuua. Sellisel juhul peaks inimene vajama teistsugust abi. Probleem on tõsine. Ning vajab kiiret sekkumist.

Paljud jooksevad oma probleemide eest ära, isegi ei ürita neid lahendada. Ja see on selline olukord kus väiksest lumepallist veereb suur lumepall.
Samuti rääkimata probleemidest saab kord suur probleem sest inimesed ei oska/ei taha õigel ajal oma probleeme selgeks rääkida. Ning kui tuleb aeg kus inimene ei jõua enam oma vaimset  koormat kanda, inimene plahvatab ja tulemus sellel on oi kui kole.

On inimesi, kes jätavad probleemi enda sisse, ning lõpuks depressioon hävitab nad täielikult. On inimesi kes lahendab probleeme füüsiliselt kellegile/endale viga tehes ja on inimesi kes lahendab probleeme rääkides.

Inimesed kes jätavad oma probleemi enda sisse või lahendavad vägivallaga , neil on vaja abi. Abimeheks sellele on psühholoog. Tuletan meelde et inimene ise ei saa/ei taha aru saada et tal on vaja abi . Ning abi pakkumisel tuleb sõbral/tuttaval ise abivajajat abini juhatada.
Tuletan meelde et Depresioon on haigus ning see vajab ravimist.


Depressiooni sagedasti esinevad tunnused ja sümptomid on:
  • püsiv kurbus, ärevus või "tühi tunne"
  • huvikaotus tegevuste vastu, mis olid varem huvitavad või nauditavad, sealhulgas seks
  • ebatavaline väsimus, energiapuudus, tugev pidurdatus nii tunnetes kui tegevustes
  • isukaotus (koos kaalukaotusega) või liigne söömine (koos kaalutõusuga)
  • häiritud uni ja unetus, hommikune liigvarane ärkamine või liigne magamine
  • emotsionaalse väljendusrikkuse vähenemine ("emotsioonitus")
  • pessimism, lootusetuse-, väärtusetuse-, süü- või abituse tunne
  • sotsiaalne eemaldumine
  • raskused keskendumisel, asjade meelde jätmisel ja otsuste langetamisel
  • ebatavaline rahutus või ärrituvus
  • püsivad ja ravile allumatud kehalised probleemid nagu peavalud, seedehäired või krooniline valu
  • mõtted suitsiidist või suremisest, suitsiidikatsed või enese vigastamine.

Depressiooni ja ärevust võivad põhjustada veel teised mitmesugused tegurid, näiteks geneetika, keskkond, elustiil, keerulised ja puudulikud lähedussuhted, narkootiliste ainete või alkoholi väärtarvitamine, ajukeemia tasakaalu puudumine või muud tervislikud tingimused.
Depressioonid ja ärevused näitavad seda, et inimene ei tunne ise ennast.
Inimestel lihtsalt pole aega mõelda oma mõtteid lõpuni ja korrastada nn oma sisemaailma faile. Nii nagu arvutis on vaja luua aeg ajalt kord, nii on ka vaja sisemaailma korrastada.

Kui näed et su sõber/tuttav on liimist lahti, siis ole talle abiks. Ole talle suur kõrv, kuula ta ära. Vähemalt küsi mis on lahti? Kuidas sa saaksid abiks olla? Pane ta rääkima..


Kõige tähtsam ja edasi viiv elus on probleemile leida lahendus, kui sa ei saa ise hakkama , küsi abi. Kõik probleemid on lahendatavad!
Ja pea meeles! Alati alusta ise-endast. Kui oled ise nii vaimselt, kui ka füüsiliselt korras siis ka teiste probleemid näivad sulle kergelt lahendatavad. :)

Kui viga näed , siis mine aita (või otsi abi) - nii oled elupäästja nii endale kui ka teistele!

Juttu nimepanekust

 Nime osas kuidagi pidi ei jõudnud otsusele ja minu beebist peaaegu saigi beebi nimetu.  Appi võtsin oma sõbranna kes siis lõpuks 3 nime väl...