Tasakaal

Tasakaal peab olema igal pool - see on elus üks tähtsamaid reegleid. Inimene kes ei tasakaalusta oma elu - ei saavuta ta lõpuks midagi.

Nii kodus, suhtes, tööl ja huvides on tasakaal väga tähtis.

Kui oled loonud kodu, pead hoidma kodu vajadused tasakaalus ja pidevalt nägema vaeva et kodus asjad ei puruneks. Vastasel juhul muutub kodu kasutuskõlbulikuks!

Suhtes on samuti tasakaal tähtis. Sa pead pidevalt suhtega vaeva nägema et see püsima jääks! Ära loo endale suhet kui ei viitsi pingutada selle toimimise nimel.- see oleks ebaõiglane käitumine teise poole suhtes. Mõlemad pooled peavad andma kui tahavad vastu saada sama.

Töö juures samuti, kui tahad raha - pead tööd tegema et seda saada!

Vajaduste nimel tuleb samuti pingutada- miski ei jookse ise kätte!

Ära kasutamine enda heaolu nimel on teisele poolele väga ebaõiglane ning selline käitumine toob kaasa tagajärjed.

Kõik siin ilmas on kindlalt paika pandud kindlate reeglite järgi. Kui tahad et sinust hoolitakse, pead sa esmalt ise vaeva nägema selle nimel! Kui soovid palju raha ja olla jõukas - pead esmalt pingutama! 

Kohe on jõulud uksetaga..

Juba 4 päeva pärast on pühad kätte jõudnud. Ja siiani sellist meeleolu ei olnud, siis tekitasin selle "jõulu tunde" ise.

Angelica ka pikka aega polnud midagi uut teha saanud ja lapse rõõmuks mõtlesin et teeks koos piparkooke. Taina muidugi ostsin poest ja glasuuri ka!

Oi kui palju rõõmu see tegevus pakkus talle. Eriti meeldis talle taignaga palle teha ja vormi sisse lüüa. Lõpuks ikka tegin ise kõik aga see oli seda rõõmu väärt.

Kuna jõulude aeg on, ja pole veel selle teemalisi pite, ostsustasin ka pildid ära teha. Sättisin koha valmis ja kasutasin jõulutuled ära mis tavaliselt aknal 8 reziimiga säravad. :)
Pilte sai tehtud üli palju. Isegi paar väikest videot. Imekombel õnnestus häid pilte ka saada :)

Vaikselt paremuse suunas..

Mehega otsustasime et Neiu läheb aeda alles uuel aastal, seega on ta meiega kõik pühad kodus. :) 

Angelicaga saab lõpuks suhelda nii, et mõlemad saame üksteisest väga hästi aru.

Ja üldse ei imesta et tal alguses raskusi oli, sest neiu on meil kakskeelne. Räägib nii eesti, kui ka Inglise keeles. Inglise keele siis omandanud nii telekast, kui ka telefonist multikate vaatamisega. 

Eesti keel siiski kodune keel ja kasutame pidevalt vaid seda :)

Väga vabalt võib neiu öelda inglise keeles värve:

Yellow, pink, red, purple, black, blue

Samuti ka näidata millised need on.

Samuti ka öelda inglise keeles numbreid:

1,2,3,5,6 - 4 raskusi, vahest numbrid vahetuses.

Samuti oskab mingit laadi lauseid:

Let it go,

I love you

I wanna

No , jne... 

Ükspäev kui mees tööle läks, tuli Angelica minu juurde ja lausus : "issi go away". 

Samuti laulab frozeni - Let it go ' laulu suht soravalt. Samuti ka - baby shark' lugu. Ja neid lugusid leidub kindlasti veel..

Rääkides remondist, siis lõpuks saime asja liikuma vannitoa puhul. Korteri omanik lõpuks otsustas et saadab remondimehed kohale. Mees muidugi seletas et enne kui neid remondi mehi saata, võiks uus dushinurk ja asjad olemas olla ja ühekorraga kõik ära teha. Aja kulu oleks väiksem, ning omaniku enda rahakott jääks ka siis 1 korra remondimeeste tuleku pealt raskemaks. Muidugi meest ta ei kuulanud kuid täpselt  sama vastuse sai ta remontijate käest kui nad olid siin vannitoa nurga laiali lammutanud . Seega nüüd veel vaja natuke oodata... 

 Esmaspäeval tehakse nüüd omanikule pakkumine seoses dušhinurga soetamise üle. Nagu aru sain, siis enam ei tule kabiiniga versioon - vaid kile kaardinad. 

Mul vahet pole sellessuhtes, vähemalt et pesta saab puhtaks end ja naabrid ei kurdaks kuidas neil laest vihma alla kallab pidevalt. Naabritest rääkides siis nad alustasid ka remondiga. Terve korteri remondiga mitte vaid vannitoa omaga. 

 Alt naaber sellesuhtes ise on ehitaja. Eks teeb lõpuks oma korteri korda ja enda järgi nii nagu talle meeldib rohkem. Seostan seda sellepärast et võttis kõik võimalikud mittekandvad seinad maha, samuti ka vanad radikad. Kõik vahetab uue vastu välja. Viimati läbi akna vaadates, oli tulemus juba praegu (ehitus alles alguses) üsna ilus :)

Viimasel ajal kõik plaanid on ka nii hästi paika loksunud ajaliselt. Ei ole kuskile kiiret, saan rahulikult oma tegemised ära teha, ilma igasuguse kiirustamise ja plaanide edasi lükkamiseta.

 Kuidagi nii mõnusalt rahulik on. Imelik tunne vahest et ise-enda aega on tekkinud, mida varem pole olnud üldsegi pmst. Saan oma mõtted sirgeks mõelda, end korda sättida, pere siseseid asju korda ajada ja kodutöid teha . Samuti jätkub Neiu jaoks ka piisavalt aega. 

Happy wife - happy life!

 Kuigi teine pool kuust läheb alati väga kiireks just nimelt Detsembri kuul. 

Päkapikud, salmid, kingid, vanemate vahel jooksmine, jõuluvana, aasta-vahetus , mehe sünnipäeva korraldamine jne. Tegemist ja jooksmist ikka jagub veel tükiks ajaks. 

Aga tegelikult läheb viimasel ajal palju paremini kui siin vahepeal läks. -Paar nädalat tagasi juhtus igapäev miskit, mis päeva ikka pekki keeras ja linnukese kirja sai "bad day" listi. 

Vahest peab elu allamäge ka veerema, et tunda positiivset lainet, mis teel on peale raskemaid aegu. :) 

Migreen

Alustan siis algusest...

Peavalud on mind vaevanud 6-7 aastasest saadik juba.

Olin ehk 13-14 aasta vanune kui puutusin kokku esimest korda migreeni auraga. 

  Eelnevalt oli mul ka julmad peavalud, sellised kus hoidsin peast kinni ja tunne oli selline et pea kohe läheb katki otsas ja reaalselt plahvatab. See oli selline julm valu, mida isegi oma vaenlasele ei sooviks. Kõige julmem oli see et ükski peavalu tablett ei aidanud - vahet pole kui kange. Võisin neid tablakaid sööma jäädagi, aga valu ei kadunud kuskile. 

Ainus asi mis valu vastu aitas, oli magamine vaikuses, aken lahti värske õhu käes. 

Sel ajal ma muidugi ei osanud arvata et mul võib olla migreen. Arvasin lihtsalt et kimbutavad "pinge-peavalud". Kuna käisin koolis, siis ainuke reaalne seletus sellisele peavalule oligi "pingest" . Eksisin rängalt.

Ühel koolipäeval kui olin "muusika" tunnis,  nimelt oli meil sel hetkel just tunnikontroll ka, kui tunnen et parema käe sõrmeotsad on tuimad. Nagu vatti oleks täis olnud ja samal ajal sipelgad jooksevad sees...

  Katsusin siis oma sõrme otsi, kui järgmisel hetkel tundsin, et keel muutub samuti tuimaks. Ma loll millegipärast hakkasin oma keelt närima tol hetkel, kuigi ei tundnud keelt isegi mitte natukene. Jumal tänatud, õnneks katki ei suutnud närida seda sel hetkel.

Silme ette tekkisid sädemed, nagu kohe "kukuks kokku" tunne. Samuti kõrvad kohisesid sel hetkel. Ja üli "külm" oli tunne, kuigi higistasin sel hetkel meeletult.

  Vaatasin õpetajat ja ta pea oli üks tume must sügav auk. Reaalselt, ma ei näinud õpetaja pead, kuid kõrvalt nägin kõike muud - keha, klaverit jne. Punkt mida vaatasin, oli lihtsalt must sügav  auk. 

 Üritades rääkida - sellest ei tulnud midagi välja. Nagu üli täis inimene, kellest ei saa aru mida üritab öelda või seletada.

 Selline "hoog" kestis 10-15 minutit. Seejärel hakkas hästi vaikselt tavaline olek tagasi tulema.

 

 Kadus silmadest see "must auk", kõrvad ei kohisenud enam , sõrme otsad läksid normaalseks, seejärel alles keel stabiliseerus Jne... 

Kui hoog möödus, oli mu dressikas läbi märg, mina jällegi üli ehmunud. 

MIS ASI SEE VEEL OLI??!

MIS MINUGA JUST JUHTUS?!?!

Õpetajale sellest rääkima ei hakanud. Ma olin sellest juhtumist lihtsalt sel hetkel nii  shokeeritud! Peale seda Läksin otse kohe koju, ning ootasin millal vanemad töölt koju jõuavad.

 Kui vanemad jõudsid koju töölt, rääkisin neile mis minuga oli juhtunud. Ema muidugi käskis järgmisel päeval peale kooli Perearsti poole pöörduda. 

Järgmisel päeval siis pöördusingi perearsti poole. Rääkisin talle oma pea valudest, ja juhtumist mis koolis aset leidis. Perearst lihtsalt arvas et ma kujutasin seda ette öeldes et "Nii noorel inimesel ei saa olla Migreeni". 

Perearst andis mulle Migreeni päeviku, kuhu siis kirja pidin panema kui tihti mul tekivad Migreeni hood, ja kui kaua "hoog" kestab. Samuti soovitas leida iga "hoo" tekkimise põhjuse - millest siis hoog tekkis. Ja mis moodus migreeni hoo peatas.

Sellest siis möödus paar nädalat kui tekkisid uued peavalud, samuti ka auraga migreenid. Kuna päevik on Aasta pikkune, siis unustasin selle täitmise pmst kohe alguses ära. 

Vahepeal oli elumuutus. Kolisin eraldi, samuti perearst vahetus kui Laps sündis jne

Perearsti vahetusega olin ma nullis tagasi. Vana perearst ei olnud märkinud, et ma sellise probleemiga tema juures oleks käinud ning sõnaotseses mõttes sõimas mul näo täis, kui küsisin et kas on võimalik mingit rohtu välja kirjutada mis Migreeni vastu aitaks. 

Mõnitades et ise-endale diagnoosi ei või panna ning tema on arst, mitte mina ja kui ma nii tark olen, siis otsiks endale teise perearsti kes usub et nii noorel inimesel Migreen võib olla. 

Sellega seoses nüüd ootan päeva, mil taas migreeni hoog tekib ajal, kus saaksin minna emosse, ning välja selgitada nendepoolt et mul on Migreen! See järel lähen perearsti juurde, ning tõestan neile et ma ei valeta! 

Peale seda tõestamist muidugi vahetan Perearsti taas välja, sest mul ei ole vaja Arsti, kes mind ei aita vaid sõimab ja laimab enda tujude järgi. Mul on vaja arsti, kes hoolib oma Patsientidest ning kes otsib probleemile lahendust või Vähemalt proovib välja selgitada kas tõesti patsiendi vaevused vastavad tõele ja leida ravi.

Istumise eest sooviks me kõik raha saada, kuid miks sa oled valinud endale Eriala, mis sulle ilmselgelt ei sobi, kui käitud niimodi?

Tõsiselt, paljud võivad ära surra selliste "arstide" pärast, kes teevad oma tööd nii lohakalt kui sina. (Nimesid ei nimeta)

Palun ausalt, otsi endale eriala mis sulle tõesti meeldib, ning sa avastad end peagi paigast, kus inimesed naeratavad sulle vastu, mitte ei otsi tõestusi millega sind su ametilt maha tõsta kord suudavad. 

----------------

Netist leitud kirjeldused:

Migreen erineb pingetüüpi peavalust – sagedamini on see pulseeriv, „tuksuv”, enamasti valutab üks peapool. Tihti kaasuvad valuga kaebused: iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Migreenihoo ajal  ei talu inimene ka kergemat füüsilist koormust ning eelistab pigem lamada vaikses ja pimedas ruumis, peites end sageli teki alla. Kui migreenihoogu ei ravita, siis kestab see vähemalt 3 tundi, aga reeglina mitte üle 3 ööpäeva.

Mis eristab migreeni tavalisest peavalust?

Migreen on elukvaliteeti langetav haigus, millele on iseloomulikud mõõdukad või väga tugevad peavaluhood koos mitmete teiste kaasuvate sümptomitega.

Harjumuspäraselt kirjeldatakse migreeni kui ühepoolset pulseerivat peavalu, millele võivad eelneda erinevad eelsümptomid ehk aurad ning kaasuda iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Lisaks esineb sageli lõhnakartust ja hoo ajal ei talu inimene isegi tavapärast füüsilist tegevust (juba trepist üles minek või rahulik jalutuskäik süvendavad peavalu). Migreenihoo ajal võib inimene muutuda voodihaigeks.

Migreen on niivõrd levinud haigus, et seda peetakse sagedaseimaks neuroloogiliseks patoloogiaks. Migreen ületab oma levimuse poolest teisi närvihaigusi arvestatava varuga. Nii Euroopa riikides kui ka mujal maailmas läbiviidud uuringud räägivad seda keelt, et naistest kannatab migreeni all umbes 15% ja meestest kuni 8%. Seega üldlevinud arvamus, et migreen on naiste haigus, päris paika ei pea – naisi on migreeni all kannatajate seas kindlasti enamus, kuid ainult naistele omase haigusega tegu ei ole.

Mitte ainult levimus ei tee migreenist niivõrd olulist haigust, vaid ka fakt, et tegu on sellise haigusega, mis oluliselt langetab inimeste elukvaliteeti. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Nii näiteks läheb migreeni tõttu igal aastal 1000 töötava inimese kohta kaduma 270 tööpäeva. Rääkimata väljalangemisest kodusest ja muust sotsiaalsest elust.

Põhilised migreeni vormid

Tähelepanelik lugeja pani tähele, et tekkis kaks erinevat mõistet – aurata ja auraga migreen. Need on kaks sagedasemat ja põhilist migreeni vormi. Erinevus seisneb selles, et peavalule koos ülalkirjeldatud kaassümptomitega võib auraga migreeni korral tekkida rida nn eelkaebusi. Migreeni aura kestab minuteid, kuid tavaliselt mitte üle 60 minuti. Aurasid võib jaotada sensoorseteks ja motoorseteks. Sensoorsed aurad on sagedasemad ning enamasti, kuid mitte alati, on tegu erinevate nägemishäiretega. Teised sensoorsed aurad võivad seisneda tuimuse, „sipelgate jooksu„ jms tunnetes. Motoorsetest võib esile tuua näiteks ühe kehapoole jäsemete nõrkust, kusjuures selliste motoorsete ilmingutega migreeni nimetatakse hemipleegiliseks ning see võib olla kas perekondlik või mitte. Perekondlikul hemipleegilisel migreenil on avastatud kindlaid geenmutatsioone, mis on seostatavad selle migreeni vormiga.

Krooniline migreen kujuneb välja n-ö tavapärasest migreenist aja jooksul. Seetõttu peetakse meie ajal kroonilist migreeni migreeni tüsistuseks.

Kuigi oma iseloomu poolest eristub migreen teistest peavalu vormidest, on teatud olukordi, mil teine peavalu võib olla migreenile sarnane. Teistpidi vaadates – kergemad migreenihood ei sisalda alati paljusid migreeni tunnuseid, mistõttu võib sellisel juhul tekkida kahtlus, et tegu on hoopis muu peavalu vormiga. Kõige enam tuleb migreeni eristada pingetüüpi peavalust, mis oma olemuselt on kergem väiksemate kaaskaebustega peavalu. Seetõttu võivad kergemad migreenihood mõnikord meenutada just pingetüüpi peavalu. Ühepoolsetest tugevatest peavaludest tuleb migreeni eristada nn kobarpeavalust. Viimase korral kujuneb sageli välja peavaluhoogude ajaline muster – kobaratena. Kuigi hood ise on lühemad, on need väga tugevad ja valuga kaasuvad samal poolel erinevad autonoomse närvisüsteemi düsfunktsioonile omased nähud – pisaratevool, silmalau turse, silma punetus, ninakinnisus jms. Kahtluste korral tuleb alati pöörduda arsti poole, kes määrab õige diagnoosi ning teostab vajadusel täiendavaid uuringuid.

Migreeni jälgimine

Kõige tõhusam migreeni jälgimise viis on pidada päevikut. Päevik peab olema võimalikult konstruktiivne. Päevikust peab olema võimalik välja lugeda kolm põhilist momenti: hoogude sagedus, nende alluvus ravile ning ravi vajaduse sagedus. Pole soovitatav põhjalikult üles kirjutada kõiki sümptomeid, mida inimene migreenihoo ajal tunneb, kuna migreen on haigus, mis avaldub stereotüüpsete hoogudega – s.t inimene kogeb samu sümptomeid korduvalt. Ka teie arst on sellest teadlik, kui olete vähemalt üks kord talle kirjeldanud oma migreeni. Päeviku hoidmine võimalikult lakoonilisena on põhjendatud ka sellega, et liigne ja korduv süvenemine oma tundmustesse võib tekitada sekundaarseid psühholoogilisi probleeme, nn somatisatsiooni. Õige lähenemise korral on see välditav! Ärge elage päeviku nimel – elus on palju enamat!

Tundmatud

Pikemat aega ma lihtsalt imestan kuidas täiesti võõrad inimesed lisavad mind fb.s sõbralisti. Küsides et miks nad lisasid või kuidas tean neid? Vastus on lühike. Viimase kuu jooksul on neid juba rohkem kui 15 inimest. 

Alustades näiteks ühest igorist. Lisas sõbralisti selleks et küsida kas mul on tuttavat kes otsiks suhet. Khm... 

Selleasemel et oma tagumik püsti ajada ja ise selleks midagi teha et neiu leida, otsib tema seda jumala võõralt inimeselt ja läbi neti. Kirjapilt oli lausa kohutav kuidas ta seda küsis, andis ikka julmalt soovida et tema tekstist aru saada, rohkem vigu kui teise klassi lapse eesti keel. Kontot vaadates on profiili pilt mustangi auto ja ainus info temast on : sugu - mees. 

Palju ütlev, kas pole? 

Ise ma muidugi selliseid inimesi vastu ei lisa ja kuna ka suhte staatus hõivatud, siis mingitel neti ahistajatel kaua aega ei lase eksisteerida.

Üks näide oli veel, nimelt lisas keegi Kevin. 

Samuti küsides et kuidas teda tean, tuli vastuseks "jou"

Küsides et mis on probleem? Järgnes vastus: " jamat on"

Sellepeale vaatasin ta profiili pilte, ning tekkis küsimus et kas tõesti lastel pole midagi targemat teha. Ta vaevalt oli 7-8 aastane. 

Ükspäev siis keegi marko kirjutas mulle head aega

Kuna oli kiire siis nägin küll aga ei vastanud talle midagi.

Järgneval päeval kirjutas uuesti head aega ja pani mulle bloki. Okkkk.

Umbes 3 minuti pärast võttis bloki maha ja uuesti kirjutas head aega. 

Olin kiirem kui tema ja enne kui ta mulle uuesti bloki pani, suutsin vastu kirjutada et kas kirjutab veel 3 korda või, peale kirja kohe oli blokk.

Võttis uuesti maha. Kirjutas "Ei" 

Sellepeale ma panin ise talle Bloki peale. 

Ma tõesti ei saa aru kuidas sellised inimesed üldse eksisteerivad. Okei, lastele veel andestan et vanemad ei tegele nende kasvatamisega aga ülejäänud inimestest ei saa aru. Miks sa istud netis ja arvad et netist leiad armastuse? Tõesti see maailm on nii hukka läinud? Või siis 40 aastased mehed kirjutavad no niiii halvasti et mark hakkab. Selle asemel et suhet otsida, peaks otsima mingi õhtukooli, kus siis kirjutama õpiks. 

Arvatavasti on need mehed kes elavad oma vanematega, kellel ette taha tehtud kõik asjad et "pojake" ikka vaeva ei peaks nägema ja jumala eest haigeks ei jääks pingutusest. 

Väga haige on tänapäeva ühiskond. Lapse suhtes kindlasti netimaailmas hoian silma peal mingi vanuseni et mingi sari vägistajatega ei suhtleks, ja suhet ei küsiks ajal kui peaks alles barbidega mängima. 

Ausalt võõrad, ärge otsige neti kaudu omale kaaslast. Ajage oma peps püsti ja minge välja. Kodu umbne õhkkond kaotab teie viimase väikse aju raasukese ka ära. :)

Kuidas ma 3 tundi kolmes poes seiklesin.

Hommik algas varakult. Ärkasin imelikul kombel kell 7.15. Tegin kohvi ja asusin vaatama eelmise päeva seebikaid. Nii mõnus on hommikuti ärgata enne last ja nautida aega kus on täielik rahu ja vaikus. Sellised hommikud on tavaliselt haruldased, kuna esimesena ärkab laps tavaliselt kes siis kõiki teisi üles ajab.

Kui laps ärkas, siis avastas ta sussi seest kinderi suure paki shokolaadi. See emotsioon, mis teda valdas sel hetkel oli säärane nagu oleks just võitnud bingoga suure summa raha. Jooksis minu juurde, näitas mis päka tõi, endal silmad sirasid peas, suu kõrvuni. Samal ajal tegi imestus häält ja see rõõm mis temast sel ajal peegeldas, oli nii siiralt armas et muutis hommiku ülimalt armsaks. :)

Panin Ancile multikad ette ja ise vaikselt hakkasin koristama eelmise päeva tekitatud segadust muusika lainel. Koristamisega sain ühele poole kella 11ne aeg lõunal, mõtlesin et teeks end siis korda ka juba kui avastasin et riide nagi pealmine laud on mingit imelikku sinist vedelikku täis. Sinine vedelik muidugi tilkus sealt laualt alla riidenagisse ka. Vaatasin riided üle ja kahjustada oli sellest vedelikust saanud lapse hele kombekas ja lilla talve komplekt - õnneks ainult jope osa ning püksid olid ilma siniste plekkideta. Avastasin et ka minu mõlemad joped millega väljas käisin, on samuti rikutud selle sinise vedelikuga.

Eraldasin riided nagist vannituppa ja uurisin kus kohast see sinine vedelik lõpuks pärit on. Nagi laua üleval oli veel üks laua taoline osa ja seal oli TOSOOL. See tosool lekkis julmalt läbi pudeli lihtsalt. Kõik sein, laud, riided, põrand oli SEDA TOSOOLI täis. Ma nagu vähe ei ärritunud selle avastuse üle ju. Mida teeb auto tosool korteris? Miks ta üldse toas oli? Miks?

Selle avastuse peale ma läksin ikka totaalselt endast välja ja kirjutasin Mehele teate et kui riided pesus puhtaks ei saa, siis järgneva kuu palk on puhtalt minu ja Angelica riiete ostmiseks. Halb olukord oli veel sellega ka et kohe ei saanud riideid pessu panna, kuna eelmine pesu sel hetkel alles pesi ja ootama pidi veel tükk aega.

Maha rahunedes panin kirja mis vaja poest oli ja üritasin mehe venda last hoidma kutsuda, kuid ta ei saanud. Päev kiskus veel nukramaks selle teate üle. Helistasin mehele ja küsisin kaua tal tööl veel läheb. Pidi kiirelt tegema et enne 15.00 jõuaks.

Mehel oli tööl abis meie mõlema parim sõber , arvas et saab kiiremini kuid juba enne kella 14.00 sai aru et ta ei jõua lubatud ajaks valmis, ning kuna on laupäev siis kaltsukad suletakse kella 15.00 aeg ja mees leppis siis tuttavaga kokku et tuttav tuleb hoiab last seni kuni oma käigud tehtud saan.

Kell oli 14.35 kui tuttav uksest sisse astus ja ma siis omakorda uksest välja astusin. Kiirelt mees viis mind Marina kirbuturu ette. Ma läksin siis poodi, mees tööd edasi tegema. Poes vaatasin suht kaua ringi. Huvitas mind sel hetkel kaelusega müts, vaip ja jõulutuled. Kaelusega mütsi ma sealt ei leidnud. Vaip, mis ainsana normaalne nägi välja maksis rohkem kui vaip väärt oli. Ja veel kasutatud vaip samuti.  Jyskis oleks odavamalt suurema ja uue vaiba selle hinna eest saanud. Matsin ka vaiba mõtte maha. Jõulu ehteid vaatasin samuti. Hinnad olid 7 eurist ' 42 eurini. Mõnes mõttes oleks võinud ju osta, kuid mõtlesin siiski ümber.
Mees juba helistas et on poe ees ja viib mind teise poodi asju vaatama. Lasin tal oodata 5 minti veel. Ma ei saanud ju tühjade kätega välja minna poest kus ma olin olnud ~20-30 minti.
Lõpuks leidsin kiiruga laste wc-poti istme mis käib suure wc-poti istme peale ja laps siis ei pea kõõluma suure poti peal vaid saab oma tegusid teha mugavalt oma suuruse istme peal. Maksis vaid 3 euri ka. Ostisin kiiruga selle ja lippasin autosse.

Sealt edasi läksin taaskasutusse, sealt leidsin lapsele lasteaeda vajava kaelus-salli lõpuks. Kokku olin poodides kokku olnud üle 2h juba. Peale taaskasutust läksin kõrval poodi- realiseerimiskeskusesse.
Sealt ostsin plikale terve päkapiku mandi ära. Ostin ka veel lõhna küünla mille lõhn on nii hea, mees valis veel silikoon karvarulli mida pestes saab uuesti kasutada. Koerale ostsime uue mänguasja, katsetuseks ostsime ka pesumasinasse lõhna-graanuleid. Wc-pott sai ka värskenduse 4 seebi võrra rikkamaks. Patsikumme ostsin veel juurde ja leidsin sealt "helendavad tähed" mida olen igalt poolt paidest otsinud, aga mitte leidnud. Tellida ei taha neid. Nii igaksjuhuks ei hakka isegi 1 euriga pettureid toitma. Just in case.

Peale neid poode läksin siis reaalsesse toidupoodi. Võtsin juua, meriseale saepuru, pelmeene, kalapulki, ja fairyt. Jalad olid ka kuidagi nii ära surnud selleks ajaks ja valutasid. Lõpuks jõudsime koju.

Ära olin ma 3 tundi poodides, ja ma ei suuda siiani ära imestada et terve see kraam läks kokku maksma vaid 21 euri.

Hiljem kui tuttav oma koju läks, siis tõi mulle jõulu-tuled täiesti tasuta. Mis võiks veel parem olla kui terve päev täide läinud tahtmisi?

Mul on sõber, kes on väärt rohkem kui miljon euri, miljon ilusat sõna, miljon ilusat hetke. Ta on keegi kes ei kao ka rasketel aegadel ja mis kõige tähtsam, ta on aus!  :)

Päkapikud

Päkapikud hakkasid Angelical käima esimene detsember. Ja käivad jõuluvanani välja. Ma ei raatsi lapselt seda rõõmu ära võtta. Kui ma väike olin, siis mul käisid ka päkapikud ja igakord oli nii hea hommikul avastada mis sussis oli :)

 Esimene päev Neiu ei saanud väga aru sellest teemast. Võttis nänni ja läks teise tuppa telku ette. Järgnev päev kui küsisin: "Kas Päkad täna käisid?" Tuli vastus: "Ei". Kui küsisin et kes talle siis kommi tõi, vastas et ei tea. Seletasin siis et päkad tõid ja toovad ainult siis kui ta pai tüdruk on.

Sellest järgnevad päevad on ta iga hommik peale ärkamist kohe sussi juurde jooksnud ja väga pöördesse läinud kui avastab sealt midagi head. Ütleme nii et talle täitsa päkapikud meeldivad.

Ükspäev Neiu oli nagu väike saatan, ei kuulanud üldse sõna. Iga lause peale vaidles vastu. Ronis diivani äärte peal ja kõõlus - endal rangluu murd. Keelamise peale läks käitumine veel hullemaks. Jooksis mööda tuba, kiusas koera, loopis teisi mänguasjadega, lõhkus mänguasju, ei läinud lõuna unele, protestis toiduga jne. Seletasin talle ilusti et päkapikud toovad kommi aind tublidele lastele ning päkapikud näevad kuidas ta käitub ja päkad ei too sussi sisse kommi kui ta paha tüdruk on ja sõna ei kuula. Sellest oli tal jumala savi, käitus ikka nagu väike saatana sigitis edasi.

Selle päeva järgnev hommik ootas teda tühi suss! Kui ta esimese tühja sussi avastas, oli Angelica nii kurb aga seletasin talle ilusti et eelnev päev päkapikud nägid kuidas Angelica käitus halvasti ja sellepärast ta Kommi sel päeval ei saanudki ning kui ta pai tüdruk on, siis päkad toovad talle järgnev hommik maiust.

Uskuge või mitte, see mõjus! Ta oli sellest hetkest viieline laps. Mitte kordagi ei vaielnud vastu. Ei jooksnud, roninud, kiusanud, lükanud ega teinud pahandust. Koguaeg käis küll päeva jooksul sussi sisse vaatamas et ehk äkki päkad on käinud. Iga kord tuli vestlema meiega et ta on tubli tüdruk olnud, ja päkad tulevad talle seekord. Läks isegi ilusti ilma vaidlemata tuttu.

Järgneval päeval hommikul avastas ta sussi seest kommi. Seletasin taas et kui pai laps on, siis homme toob päka veel kommi. Tundub et sai sellest väga hästi aru ja loodame et käitub lõpuni hästi seni kuni jõuluvana tuleb.

Sussi sisse esimesed päevad panin kummikommi laadseid maiustusi ja kinderi muna. Täna panin talle suure shokolaadi kinderi karbi. Las maiustab. Üks kord võib niipalju magusat ka olla :)

Järgnevatel päevadel päkapikud toovad eri sorti väiksemaid üllatusi kui suur kinderi pakk shokolaadi. Vaatan miskit mis ei oleks nii magus kui shokolaad ja miskit mida ta saaks kokku panna nagu muna üllatused. :)

Ja varsti on käes juba aeg kui jõuluvana tuleb. Loodan et seni on ta pai laps, päkapikud aitavad õnneks ta heale käitumisele kaasa. :)

Minevikust tulevikuni

24 november 2012 on meil mehega aastapäev. Ehk me oleme koos olnud juba 6 pikka aastat. Sellest 3 aastat on meil juba laps. Koos oleme elanud sellest vähemalt 4 aastat.

Kohtusin mehega väga naljakal viisil. Oli päevane aeg, kooli aeg oli lähenemas aga ei olnud veel peal. Olin enda tuttavatega ristku mänguplatsil väljas kui üks vennike oma põriseva rolleriga parklas seisis ja karjus mu nime. Rolleri kiiver peas, istub rolleril ja kutsus mind nimepidi. Sel hetkel ma kohkusin ikka korralikult ära sest uusi tuttavaid mul sel hetkel ei olnud ja suhtlesin vaid nendega kellega olin pikalt enne läbi saanud. Ja ühelgi mu tuttaval rollerit ka sel hetkel ei olnud.

Läksin siis uurima milles asi. Vennike kes mu nime hüüdis oli väga võõras, polnud kunagi näinud teda aga tema süüdistas et ma olen temast taga rääkinud ja et tema tuttavad olevat seda talle rääkinud ja et ta pole seda tagarääkimis teemat esimest korda kuulnud vaid juba korduvalt ja sel hetkel tuli ta siis probleemi lahendama.
  Kuna kiiver oli tal peas siis väga ei saanud ta näost ka aru. Ega ta kiivrit ka ära ei võtnud kui palusin tal seda teha et ma ta nägu vähemalt näeks. Aind süüdistas et ma olevat temast taga rääkinud ja kui seletasin et ma isegi ei tea ta nime siis ta jäi jumala kindlaks ise-endale ja ajas oma joru sama kindlalt edasi. Lõpuks sain ta nime teada. Ta nimi oli Asko.

Ma polnud isegi sellist nime nagu Asko varem kuulnud. Selleks hetkeks pakkus terve see jutu ajamine juba parajalt nalja ja olin üsna kindel et tal on luulud. Saatsin sõna otseses mõttes Ta väga koledalt sõnastatud lause-vormis pimedasse auku ja jalutasin minema ta juurest. Ta vaatas samal ajal järgi kui tuttavate poole jalutasin, istudes rolleri peal. Kui tuttavate juurde olin tagasi jõudnud, siis alles hakkas ta liikuma minema sealt tee äärest. Pooleldi jalgadega lükates hoogu, ise istudes rolleri peal.

Tuttavad kellega sel hetkel väljas olin, olid samamoodi väga ehmunud ja pärisid mu käest aru et kes ta oli, miks ta tuli ja millega ma hakkama olen saanud et ta mind sõimama kukkus. Vastasin neile ausalt et täiesti võõras inimene väitis et ma olen temast taga klatsind kuigi ta oli võõras ja pole kunagi teda isegi näinud ega ta nime isegi kuulnud. Sellega see asi lõppes mõneks ajaks.

Algas kool!
 Septembri lõpus kui zen-i pling-pling vms oli moes, hakkas mulle tundide ajal mingi kahtlane kasutaja plingima. Pikemalt suhtlemisel tuli välja et ta oli mu plingi saanud tuttava-tuttava käest ja kuna olen ilus neiu ja samast linnast, siis võiks tuttavaks saada. paar päeva suhtlesime läbi plingi. Hiljem juba suhtlesime läbi msn-i.

Tuli välja et meil on päris mitu ühist tuttavat kellega mõlemad samal hetkel suhtlesime. Samuti tuli välja et meie mõlemad emad töötavad samas asutuses samal erialal ja samas ruumis. Rohkem üksteise tundma õppimiseks, otsustasime kahekesti kokku saada. Mõeldud tehtud.

Päev oli vihmane ja külm. Jalutasime paidele ringi peale ja hiljem saime ühiste tuttavatega kokku ja nii see edasi läkski.

 Õppisime üksteist rohkem tundma. Algselt nagu sõbrad ikka. Ma olin jumala kindel sellel ajal et meie vahelisest suhtlusest ja sõprusest ei kujune kunagi välja suhe. Tol hetkel olin ma lahus olnud oma esimesest kutist vaid paar kuud ju vaid, ja polnud veel sellest esimesest suhtestki üle saanud. Täielikult katki aga leevendasin end sel hetkel väljas käimisega ja mõtete eemale saamisega.

Möödus paar nädalat ja olime suht tihedalt iga päev väljas käinud. Samuti ka tuttavad olid meiega suht igapäev koos. Ükskord siis tuttavad läksid varem koju aga me veel ei viitsinud minna. Jalutasime ja millegi pärast ta võttis mu käest kinni. Sel hetkel ma kiilusin totaalselt kinni. Millegi pärast ma ei lasknud käest lahti ka kohe, käed olid tal tuli kuumad, mul jällegi nagu jää purikad. Nii 2 minutit umbes hoidis käest kinni kui lõpuks käe ära tõmbasin. Selle peale tuli kohe küsimus et kas ei meeldinud? Ma lihtsalt ei oskand vastata sellele küsimusele ja jalutasime edasi. Hiljem kui koju hakkasime minema ja ta mind ära hakkas saatma, käskis mul silmad kinni panna. Mõtlesin et tahab mulle midagi kätte anda, sirutasin käe ka välja.b Panin silmad kinni ja ta tegi mulle esimest korda suule musi. Kerge vaikuse moment tekkis peale seda. See oli väga ootamatu käik sel hetkel.  Jõllitasime üksteist mõlemad nagu oleks kummitus näinud. Jutu jätkuks vahetasin jutu teemat nagu poleks midagi juhtunudki, kuid Asko kohe katkestas mind ja küsis kas mulle ei meeldinud? Esimese asjana kohe hakkasin vabandusi leidma aga siis tegi ta mulle sõna lausumise ajal uuesti musi, ja ma leppisin juba selle olukorraga. Ja ei hakanud vastu ka. Aga kuna aeg oli hiline juba siis pidime koju minema.

Tuttavate lemmik sõnakild oli pikemat aega "po**ui , pange tatti" , ja iga päev kuulis seda lauset nii 100 korda kindlasti. Lauset kasutati jumala lambiste kohtade peal ja vahel. Järgneval päeval kui kõik koos väljas olime, üks tuttavatest ütles selle lause välja. Vaatasime Askoga üksteisele otsa ja  naljaviluks tegime mehega üksteisele suupeale musi. Tuttavad vaatasid suht shokeeritud olekus meid. Peale seda pärisid aru meie käest et kui kaua juba me koos oleme olnud. Kui vastus oli eilsest- siis hakkasime kõik koos naerma. Ja nii me suhe algaski.

Esimesed 8 kuud olid täiesti tülide vabad. Ei mingit tüli, ei mingit mööda rääkimist. Siis olid esimesed tülid, tegime suhtes pausi - proovida muud. Jooksime mõlemad sarvi maha, jõime , elasime end välja jne.
Vahet pole kus või kellega me olime, millegi pärast ikka kuskil põrkasime kokku ja rääkisime üksteisega.

Oli näha et suhtepaus andis mõlemale märku et me ei otsi teisi vaid teistes meid endid. Otsustasime suhte taastada ja uuesti proovida ning vanad vead parandada. Oli tülisid küll, kuid alati leppisime ära ja saime asjad korda. Lahkuminek sel ajal oli välistatud sest olime juba nii kaua koos olnud ja nii palju läbi elanud et veits rets oleks kellegi teisega algusest peale 0st samamoodi alustada.. möödus paar kuud..

Kolisime kokku, paari kuu pärast jäin rasedaks, sel hetkel otsustasime et pean tegema abordi. Mul endal polnud elus veel jalgu korralikult all ja mees samuti vahetas sel hetkel töökohti ning raskusi oli mõnelgi hetkel rahaliselt. Samuti ka mõlemad emad käisid peale ja torkisid igal võimalikul ajal vahele meile et ma rasedust alles ei hoiaks. Tegin abordi ära ja määrati pillid. Paar kuud hiljem siiski mehega otsustasime et tahame siiski last ja paar kuud hiljem ma taas olin rase. Vahetasime üürika suurema vastu välja ja nii see pere elu meil peale hakkas.  Alguses kui vanemad taas teada said rasedusest, olid nad vastu. Hiljem leppisid sellega. Sündis Angelica, ja siiani oleme koos olnud.

 Vahest tülitseme nagu mees ja mees - kättpidi üksteisel kallal. vahest teeme üksteisele meelega haiget nii sõnadega kui ka käitumisega. Vahest unistame suurelt üksteisega ning teeme plaane, vahest naerame üksteise lolluste üle, vahest nutame koos kui on rasked hetked. Isegi 1 korra selle ajaga olen peaaegu teise korteri ära kolinud kuid pika vestluse käigus, otsustasin et annan viimase võimaluse suhtele. Aeg on nii mõndagi selles suhtes näidanud. Armumist, armastust, viha, armukadedust, pisaraid, löömist, jonnimist, draamat, valetamist, austust jne. Aga ei saa näha head kui ei ole halba. Ja hiljem tagasi vaadates on see siiski minevik, killuke mälestustest mida enam muuta ei saa.

Siiani oleme 6 aastat vastu pidanud. On olnud hetki kus reaalselt vihkame üksteist, on olnud hetki kus nutame koos või naudime just üksteise seltsi. Raskuseid on suhtes palju olnud, aga kui inimesed tahavad koos olla ja pingutavad selle suhte nimel, siis on nad koos veel pikalt.