Keelekida ja rääkimine

Üks päev lihtsalt hakkas huvitama Angelica kõne ja otsisin võimalusi kuidas teda ise kaasa aidata et ta lõpuks ilusti suhtlema hakkaks. Ega ta ju loll tüdruk ei ole. Vanemad hakkasid ka juba muret tundma ja natuke veider ju küll et Anc juba 3 aastane aga väga ei räägi. Lasteaias sai ka paber täidetud ja nüüd saab sealt ka Logopeedilist abi. Teiseks avastasin et tal (kindel ei ole) keelekida. Lasin panna vanematel Ancile hambaarsti aja. Aja sain 27 veebruar alles. Aga parem kui mitte midagi :)

Samas kui kosel käisime siis Angelica kõne paranes oluliselt sealsete lastega mängimise käigus. Samas on näha ka et ta üritab end võimalikult palju ja osavalt väljendada et me temast aru saaks. Kindlasti pärsivad ta kõne ka ekraani ees istumine. Osaliselt vahest vastab inglise keeles, aga see ei sega. Parem mitu keelt suus kui mitte midagi. 

Tean ühte tuttavat kes aind eesti keelt oskab, ja ma ei mõista kuidas üldse nii saab elada. Enamik asju ju inglisekeele põhised.

Okei, mul ka inglise keel suht halb, aga saan vähemalt aru ja arenen ka selles suunas. Võtsin endale eesmärgiks ka vene keele õppisimise. Mitte et ma tuubliks seda nüüd pähe, aga eesmärk ongi aru saada ja mingil määral ka suhelda edaspidi selles keeles. Kooli ajal õppisin saksa keelt, aga seda ju vaja pole. Suht aja raiskamine oli see. 

Angelicast veel rääkides siis ma usun et varsti räägib ta nagu meie ja tema rääkimist ei jõua me keegi ära kuulata enam :D 

Näha ju on et igapäevaga läheb tal kõne aina paremaks.