RASEDUS!
*kuidas see kõik algas ning lõppes.
Olime juba mehega ilusti 3 pool aastat koos olnud ning suhte alguses panime paika juba mis on meie unistused, mehega otsustasime et neid peab olema 3.
Meie unistused olid suhteliselt lihtsed: -
1) omada oma enda kodu.
2) soovime 2 last tulevikus.
3) hea töökoht.
Ühel päeval oli imelik olla, mees ka oli pidevalt minust eemal tööl, viibisin rohkem aega oma tuttava juures. tekkis kahtlus et äkki olen rase. Tunnused olid siis: tihe peavalu, kõhuvalu (sarnases päevade valule) kuid päevad ei hakanud. Tegin testi , ja mida ma nägin. 2 triipu. näitasin mehele ka ja nii see kõik algas. Alguses panin aja naistearsti juurde, nädalaid kokku oli siis 13. Ämmaemanda visiidid olid iga kuu.. igakuu pidin andma vereproovi ja pissiproovi. kõik oli alati tipptopp. Ultrahelis mulle käia ei meeldinud, see tädi oli nii ülbe koguaeg ja lihtsalt tuju oli peale seda kohe rikutud. vanemate eest vaikisime suhteliselt kaua. ma sain oma kõhtu varjata 5.nda kuuni, kuna kõhtu eriti ei olnud.
Pildil oli mul 31+1 nädalat. Järgmisel päeval sattusin haiglasse kuna tita tahtis välja juba tulla aga vara oli veel ja arstidel õnnestus sünnitus-tegevus peatada.
haiglas veetsin pea nädala. ja paide haiglas sünnitus-osakonnas on nii kõvad voodid et mul jäi selg valusaks juba oma 4 tunniga. selline tunne oli nagu oleks puu-voodil maganud. und mul muidugi eriti ei tulnud. Kui haiglast välja sain ja oma voodis lõpuks magada sain, läks seljavalu ka üle:)
Nonii. Panin oma haiglakoti kokku. kotti panin siis Angelicale body, sipukad, mütsi, sokid, jnejne...
*sünnitama minemine...Päev oli vihmane, enamus ajast tahtsin muidugi magada, sõbranna oli mul ka rase, ta käis igapäev meil külas. sai tehtud pilte ja värki. kuigi ma olin lõpusirgel ( ei teadnud et kohe sünnitama) oli mu kõht väiksem kui temal. õhtul muidugi käisime mehega väljas, olime pikalt õues ning rääkisin oma vana klassiõega väljas juttu, tema muidugi jõi terve aja aga see ei seganud mind (elas mu kõrval trepikojas). Kõhus olid kuidagi valusad torked juba paar päeva kuid ei eeldanud sellest midagi. kõht oli juba alla vajunud pea kuu aega. ootasin igapäev millal nüüd startida haigla poole. kui vanaklassiõega räägitud sai, kell oli siis mingi 1 läbi kui sain alles voodisse tuttu, mehele muidugi ütlesin et kui valud hullemaks lähevad siis lähme haiglasse kontrolli. läksime tuttu ja teate mis, kell 5.10 tulid veed voodisse. ups. ärkasin 5.10 ülesse, selg kuidagi sügeles ja tundsin end märjana, uniselt ajasin ka mehe üles ja ütlesin esimese asjana et: " kallis, ma olen pissinud püski öösel." kohe peale selle ütlemist karjusin üle toa, "need on veed ju" siis helistasin kohe haiglasse sünnitus-osakonda ning öeldi et kui valud lähevad regulaarseks siis kohe haiglasse, aga mul ei olnud valusid. öeldi ka veel et kell 10 tuleks kontrolli. ja nii see kõik algas. magasin kella 9ni hommikul, mees ajas ülesse ja hakkasime haiglasse liikuma, sain oma voodi valida ja puha, aga kõht oli nii tühi et ei viitsinud süveneda väga ja ootasin ikka õhinal et millal see sünnitus nüüd hakkab. muidugi sel päeval ei hakkanudki. anti mulle siis suuured sidemed. need muidugi said 10 minutiga läbi märjaks. aina vahetasin neid, sel ööl und ei tulnud aga vaiksed torked hakkasid pihta. kell oli juba järgmise päeval kell 10 kui minu palatisse tuli uus tädi, hästi tore tädi. küsis kuidas olla on ja kas midagi on vaja ja saadeti ktg alla südame tukseid kuulama. sünnitustegevus polnud veel peale hakanud. kell sai juba õhtul 6 kui hakkasid esimesed reaalsed valud. aii, need valud olid ikka tohutult valusad. saadeti jälle ktg.sse avatust oli siis juba 2cm. :) aga midagi veel ei toimunud. valud olid avatuse avamisel ainult. järgmise päeval kell 2 saadeti mind jälle ktg.sse ja otsustati siis et ma pean sünnitama lõpuks minema. te ei kujuta ette kui väsinud ma juba valudest siis olin. Alguses katsuti avatust, 4 sõrme. okei, nii , nüüd hakkame siis sünnitama. anti mingi tool ja siis anti põlvede alla mingi matt kus seisma pidi põlvede peal ja värki, lõpuks oli juba 7 sõrme avatust. anti mingi roht "hea lapse roht" tegelt oli kiirendaja aga nemad seda muidugi ei tahtnud öelda, vot siis läks kiireks, ma muidugi magasin terve sünnituse mehe süles. ainult valu ajal ärkasin ülesse. lõpuks öeldi et ole nüüd tubli tüdruk ja hakka pressima. pressisin mingi 4 korda ja pea paistis. vot , see oli ainuke asi mis mind ärkvel hoidis. pressid tulid peale alles siis. teate, ma nägin pead ja valu kadus! :) 3 pressi veel ja käes ta oligi. Mu märg, pool leige tita pandi rinnale, mehe käest küsiti veel et kas nabanööri lõikab, ta ütles et tema oma last ei lõigu :D siis tuli kohe järgmine press ja plantsenta tuli ka välja. sünnitasin lapse mingi u tähelisel toolil. siis saadeti mind sünnitus voodisse, minul laps rinnal ning arstid lappisid mind sealt alt kinni. kui laps oli rinnal siis ma midagi ei tundnudki. saadeti palatisse ja peale seda 3 päeva saime koju :)
