Kukkumise käigus murdis rangluu. See rangluu pole veel kokkugi kasvanud kui nohu/köha ta maha murrab. Rääkimata valust mis ta õlal tunneb, ei saa ta niigi hästi magada - traksid ju seljapeal ja vaid selili saab magada, tundes neid sidumis-sõlmesid koguaeg. Ta vajab abi söömisel ja riide panemisel. Samuti vajab ta abi igasuguste teiste asjadega ka. Ja peab väga ettevaatlik olema et ta haiget ei saaks.
Nii kuradima raske on lihtsalt vaadata kuidas nii väike ja süütu hing, nii pidevalt kannatab. Kõige raskem tunne on see kui ma lihtsalt ei oska aidata teda. Kui ma saaks - ma võtaks ta valu endale. Kui ma saaks siis vahet pole mis juhtub, kõik halva võtaks endale.
Eile ma lihtsalt puhkesin nutma kuna ei suutnud enam oma emotsioone alla suruda. Mitte küll lapse ees aga samas korteris küll.
Angelica ei maganud lõuna und, vaidles hästi palju vastu. Mängis koeraga nii et tegi oma käele pidevalt haiget, keelamise peale küll lõpetas kuid seljataga alustas kohe otsast peale koeraga mängimist ja endale haiget tegemist. Keeras oma mänguasja kasti keset korterit laiali ja siis komistas aeg-ajalt oma asjade otsa. Mänguasju ära ei lubanud korjata. Selline kisa kohe hakkas pihta kui koristada üritasin. Turnis diivani käe-tugede peal ja üldse oli kuidagi väga kratt. Süüdistan selles lõunaune magamata jäämist. Kella 22st õnneks oli nagu kellavärk voodis ja uinus. Ma veel koristasin mänguasju ära ja pesin köögis nõusid.
Kella 23 ajal Angelica köhis paar korda ja kuulsin veidrat häält. Vaatama minnes Angelica oksendas, oli nii väsinud ja unine et ei jõudnud end külili keerata. Ühesõnaga lämbus oma okse sisse. Ma pole kunagi nii kiirelt end liigutanud kui sel hetkel. Hüppasin voodisse ja keerasin ta kähku külili. Õnneks midagi väga hullu ei olnud, köhis paar korda ja oli korras jälle, vaikselt hõõrusin selga et tal parem oleks. Sel hetkel ma ehmusin niivõrd hullult et tükk aega mõtlesin aina uuesti ja uuesti, kuidas ma peaaegu oma tütrest ilma oleks jäänud...
Angelicat tabas mingi oksendamise viirus nimega "Norwalki viirus". Sel ööl oksendas ta 10 korda vähemalt. Palavikku ei olnud, jõi ilusti. oksendas kohe selle joogi välja ka mis ta jõi. Samuti käis potil ja pissis - vedeliku puudust tal ei olnud.
Hommikul ärkasime 6 aeg. Ta peale oksendamist lihtsalt ei jäänud rohkem magama. Ma muidugi koristasin koguaeg seda okset. Nii põrandalt kui voodist. Oli ikka tükk tegemist et täitsa puhtaks saada.
Meest nimelt häirib okse hais kohutavalt, seega pidin igakord põhjalikult koristama. Mehe puhul okse nägemisest/kuulmisest, rääkimata okse haisu tundmisest, hakkab ta kohe ise ka oksele. Seega terve see aeg kui plika oksendas, tõmbas mees teki ülepea ja hoidis kõrvu kinni. Muidu oleks tema järgi ka veel pidanud koristama.
Oksesed voodipesud muidugi panin eraldi ja pesen neid samuti eraldi. Kõige kuumema programmiga et rohkem haigeks ei jääks ja viirused edasi ei leviks.
Ütleme nii et esimene reaalne magamata öö oli 3 aasta jooksul.
Kella 8 aeg hommikul Angelica oli loid, panin kraadiklaasi alla ja 37.7 palavik. Andsin rohu sisse ja poole tunnipärast Angelica oli endine laps taas. Rõõmus, mängis, sõi ja jõi. Nagu poleks midagi olnudki vahepeal. Kella 13st läks lõunaunne. Ärkas kell ~16 paiku. Vaatas tunnike telkut ja kraadisin uuesti. 38.1 palavik jälle.
Ei tea kas tuleb teine magamata öö? Või seekord laheneb kõik ilusti? Ma reaalselt loodan et ta saab kiirelt terveks.. kaua võib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar