Olen aus ja ütlen kohe ära et kui see koroona teema üldse minuni jõudis siis arvasin et tegu on naljaga. Alguses muidugi levis see igalpool mujal maailmas ja facebookis levis igasuguseid nalju sellekohta ning raske oli tõesti arvata et tegu on väga julma viirusega.
Nüüd kui see viirus on lõpuks meile eestisse jõudnud, ei ole üldsegi sama naljakas see teema kui varem.
Jälgisin igahommiku muidugi uudisteportaale et kui palju ja kus on juba viirus tuvastatud. Samuti ka riigi juhtide käike . Õnneks otsuseid langetasid nad piisavalt kiirelt et meid võimalikult vähe haigestuks sellessee katku. Muidugi ise sellist paanikat ei tekitanud nagu osad inimesed tekitasid. Inimesed lihtsalt paanikas jooksid poode tühjaks ostma kuiv-ainetest ja wc-paberist. Selline ostumöll tekitas nii mõneski poes olukorra kus letid olidki enamuselt tühjaks ostetud ja ostjate järjekord Kassas seisis pea poe riiulite lõpuni. Paari päevapärast õnneks selline paanitsemine lõppes ja müüad suutsid poe saali olukorra taastada endiseks.
Esimesed päevad kui see ostumöll alles kestis, me poes ei käinudki. Meil oli piisavalt sel ajal toiduaineid kodus olemas. Kui ostumöll oli peaaegu läbi siis otsustasime ka mingid varud igaks-juhuks koju osta. Mitte küll sellises koguses et ära elada mitu nädalat vaid pigem sellises koguses et kohe uuesti poodi jooksma ei peaks.
Riisi, tatart, pudruhelbed, paar pakki makarone oli meil juba varasemast ajast alles, seega juurde ostsime jooksvaid asju nagu piim, või, vorst, kurki, tomatit,kohvi, suhkrut, hakkliha, õli, hapukoort , muna, ketsupit, pihve.
Pikemaks ajaks siiski võtsime suure koti kartuleid. Kartulid ise nägid ilusad ja suured välja ka ning kulub teda nagunii rohkem kui teisi toiduaineid. Samuti kartulist annab niipalju erinevaid toite kokku teha kui üks toit peaks ära tüütama.
Ise me enamus ajast istume kodus kindlate seinte vahel, paar korda oleme värske õhukäes ka olnud kuid kindlasti mitte avalikes parkides või inimrohketes paikades. Kindlasti peseme igakord käsi kui olemegi väljas käinud.
Sõpradega saab ka ühenduses läbi telefoni / neti olla. Alati ei peagi füüsiliselt kohal olema et ùksteisele välja näidata kui palju me üksteisest hoolime.
Nüüdseks tänasel päeval oleme me kodus olnud juba nâdal aega.
Esimesed 3 päeva meie põhitegevus oli söögi tegemine, söömine, teleka vaatamine ja magamine.
Neljandal päeval meie pisike neiu hakkas protestima sellise eluviisi pärast. Arusaadav, ka tal on vaja kuskile oma energijavarud kulutada. Tava mängukava : nukudega mängimine, Teleka vaatamine, joonistamine ja mänguköögis söögitegemine hakkas ka talle juba väga igavaks muutuma.
Saigi välja mōeldud erinevad tegevused üksteisele kuidas mingitmoodi kasulik olla ning ei oleks samalaadsed tegevused mis muidu muutusid juba igavaks.
Mina võtsin ette suure koristuse ja kõik väiksed ning vanad asjad likvideerisin me kodust lõplikult. Sorteerisin samuti ka uuemad asjad omakohale ning suuremad suurused sain ka ilusti kappi ära pandud. Paar katkist detaili sai ka parandatud ning paar asja ümber tõstetud.
Mees muidugi tegi veidi läbi neti tööd ning võttis auto ette.
Neiu tegi ka meil seintevahel veidi huumorit ning põrandapesu ajal otsustas et põrandaid tuleb pesta nii nagu vanasti - valas pool ämbrit pesuvett lihtsalt keset korterit laiali, ning ise hüppas seal sees nagu riided poleks üldse märjaks saanudki. Peale selle istus veel rahumeeli oma dressipükste ja märgade sokkidega rahulikult maha ja tundis end kui vannis vist.
Ma muidugi kohe haarasin kuivad rätikud ja üritasin kuivatama pōdandat hakata (lootes et vesi mööblile mingit kahjustust ei tekitaks) sellepeale Neiu hakkas pahandama et ma rikun kõik ära ju kui kuivatan vee Ära. Kuidagi suutsin õnneks suunata teda teisele tegevusele ning kiirelt sai see âpardus kuivatatud.
Põrandad kuivad, puhtad ja lõhnavad ning kõigil hea tuju lõpuks millegi tegemisel.
Meie võitleme koroonaga istudes kodus või teeme asju mis ei vaja lisajõu rakendamist ning oleme kasulikud nii endale, teistele kui ka neile kes ei oska seda märgata.
