Edu 🥰👌

 Ma pole siia taaskord päris kaua aega sattunud, kuid siiski püüan siia kõige säravamad hetked meie elust kirja panna 😊 Hiljem on kindlasti põnev lugeda ja meenutada mis elu me elanud oleme 😉

Alustame siis sellest et Meie 5 liikmeline perekond on siiani väga head tööd meeskonnana teinud ning kindlasti, kui nii jätkame, jõuame me veel seda pikka teed perena edasi käia aastaid. ❤

Alustame kõige tähtsamatest - LAPSED 💗

Ariana on tänasel päeval juba 4 kuune ja 12 päevane. 😇 Ütleme nii et Ta on Maailma parim laps keda endale soovida üldse võiks. ❤❤

Tervelt see 4 kuud, mis ta meie elus eksisteerinud on - on toonud Ta vaid meie ellu rohkem päikest ja naeru täis päevi. Ja seda mitte vaid jutujätkuks, vaid päris ausalt on see ka nii. 😊 

Ariana on kõige rõõmsam laps, keda ma kohanud olen elus. ❤ Iga hommik algab meil päev tema naeratuse saatel. 😇 Ta reaalselt suudab meil oma naeratusega päeva muuta perfektseks. 💗 

Väga harva on ta olnud jonnakas. Pigem tuleb see jonn kasvuspurdist või sellest pisikesest hamba nurgast mis 3ndal kuul ja 29ndal päeval igemest end välja pressis. 

Ütleme ausalt et ta on ideaalne laps. 😊 Ei saaks ju miskit halba kurta kui ta on esiteks juba hea magaja. Teiseks, selline naerupall. Kolmandaks ta on õige naine juba beebist saadik, sest oma piima suudab ta nõuda kohe algusest saadik. Kuri kisa tuleb kui tal kõht tühjaks läheb. Piim peab olema valmis sekunditega - või muidu.. 😊 Parem ei hakka kirjutamagi mis juhtuma võib hakata kui piima ta koheselt ei saa 😊😉

Tänasel päeval andsin talle esimest korda ka lisatoitu. Esimene nägu oli krimpsus ja ajas välja suust. Teine proovimine juba hoidis suus püreed ja proovis maitset. Kolmandat korda proovisin anda, oli suu juba lahti.  Ehk siis 3 pool lusikatäit sõi esimese korraga. Ja tundub et esimene püree meeldis talle väga 💗 

Asume enda Teise kõige kallima Printsessi juurde - Angelica 😇❤

Angelica on tragi 5 aastane suur tüdruk. Loomulikult on ta tubli sest Lasteaias saab ta vaid kiita kasvatajatelt. Eriti tubliks teeb teda see et talle meeldib lasteaias käia. 

Talle on seal tekkinud paar väga head sõpra - isegi ei imesta sest mu laps on reaalselt väga seltsiv ja sõbralik. Ise vahel kardan et ta ei taju üldse maailmas olevaid ohte sest ta reaalselt läheks iga inimesega kaasa kes talle vähegi naeratab. 😉😊

 

Angelica on meie teine suur rõõmupall. Üritab kõigelt ja kõigilt tähelepanu saada. Samamoodi nagu Ariana, oskab ka tema oma tahtmist läbi suruda. 😉 Suht tihti näitab oma iseloomu välja ja vahel isegi üritab manipuleerida meiega. 😊 

Viskab vaikselt ka väikest pubekat vahele ja ise loomulikult arvab et on piisavalt suur tüdruk juba otsuste langetamisel.. Lausa nii suureks peab end vahel et ega meie ei tohigi talle öelda mis ta teha võib, või ei või. 😅 

Aga sellegipoolest saab ta väga kenasti aru, et on piisavalt väikene veel et end suure inimese kõrval võrdselt võiks võtta. ❤

 

Ja olemegi jõudnud täiskasvanute poolele. 

Minust niipalju et ma olen hakanud rohkem rõõmu tundma väikestest asjadest mida varem ei suutnud näha. Ma ei tea kas teise lapse saamine tõi mõistuse koju lõpuks või siis tõesti olen vanaks jäänud, ja lihtsalt ei viitsi kuskil mingite probleemide saatel oma elu kulutada. 🤨 vanuse kohta ütleks küll alles et täitsa roheline ja elu veel ees (23), kuid ise tunnen küll et kõige tähtsama olen ma siin elus juba saavutanud. 🥰

Esiteks mul on kodu kus on katus peal ja toad on soojad - pole lihtsalt korter seintega vaid ma lõingi sellest meile kodu kus on perekond ja palju hoolivust 💗

Teiseks mul on pere. Lausa suurepärane pere. Pere kus on isa, ema ja lapsed ❤ (kaasa arvatud koer) 😅

Ja kolmandaks - me oleme õnnelikud ❤ 

 

Sünnitus

 Kirjutan siia ka oma sünnitusest. 

Alustan siis sellest et enne sünnitamist oli mul seljavalu kokku umbes 2 kuud. Nõrgem siis umbes 6 nädalat ja tugevam umbes 2 nädalat. 

Magamisega oli samuti väga halvad lood. Olin enne rasedust harjunud magama ainult kõhuli aga kui kõht ees ja beebi kõhus siis kõhuli ei tohi ju magada. Ilmselgelt kui kõht juba veidi ees siis juba ebamugav oleks nii magada.

 Magada sain siis vaid külgede peal ja need küljed lõpus olid nii valusad et öösel pidin vähemalt oma 10-15 korda ärkama et külge vahetada. Suurimaks abiks oli mulle une jaoks üks suur puusakõrgune mõmmi, mis ühe osaga (jalgade osaga) oli mu jalgade vahel ja suurema osaga (mõmmi pea) oli mul kaisus. Suurepäraselt asendas niinimetatud nuudlit mida kasutatakse raseduse ajal. Üks loll komme oli mul öösel veel käed üle pea unes tõsta. Õnneks see midagi lapse suhtes ei mõjutanud. Näidud iga arsti külastamisega olid korras ning arengust oli alati 3+ nädalat suurem.

Natuke teemale lähemale jõudes siis - mida lõpu poole rasedus jõudis, seda rohkem ma tahtsin midagi korda teha. Näiteks kapid korda, maal peenraid rohida jne.

Kui rasedust oli juba 39+ nädalat, jõudis mulle räme väsimus peale. Ainuke mida ma tahtsin teha, oli magamine, söömine ja diivani peal lebotamine. Kuidagi nii jõuetu oli olla. 

Söömise kohapealt - ma reaalselt sõin 2 suure töömehe eest. Kogused olid tõesti meeletud. Ning kõik tundus nii isu äratav ja hea. 

Kuidas sünnitus algas!?

Õhtul vaatasin mehega telkut. Beebi nagu ikka alati hakkas kella 22-23 ajal möllama kõhus ja sättisin end 22.00 ajal tuttu. Mees jäi veel telkut vaatama. 

Kella ~23 ajal tuli ka mees lõpuks mu kõrvale magama aga ärkasin selle peale üles kui ta mulle kõrvale lõpuks jõudis. Imelikul kombel tundsin et aluspesu oli veidi märg. Kahtlustasin et äkki voolus on see ja vahetasin aluspesu kiirelt ära ja igaksjuhuks panin endale lina alla - selle ühekordse lina mis beebidel kasutatakse voodis või kutsikatel kui nad alles õpivad pissil käima. Igaksjuhuks tegin peegli ees veel viimase kõhu pildi. Peale seda läksime tuttu. 

Kell 00.30 ärkasin selle peale et jube märg tunne oli jälle. Avastasin et jälle aluspesu märg. Selle ajaga kui aluspesu käisin vahetamas, oli juba mees ka ärganud. 

Teatasin talle et veed ilmselt nirisevad ja kuna valusid veel pole siis magaks veel edasi. 

Kell 1 hakkasid valud. Need õiged valud aga väga kergelt sai neid lihtsalt õige hingamisega leevendada. 

Kell 3.30 hakkasid juba keskmised valud. Ajasin mehe üles. Ise muidugi pakkisin haigla kotti kokku samal ajal valutasin. 

Valude ajal suutsin veel koeraga väljas käia. Korteri korda teha ja lõpuks prügikasti ka välja viia.

Haigla kotist oli puudu veel nätsud, müsli batoonid ja vesi. Jätsime telefoni "beebi monitorina" suurema plika kõrvale ja kimasine tanklasse koti varusid täiendama. 

Koju jõudes ei saand enam ränga seljavalu ja emaka valu tõttu auto istmelt püsti. Lõpuks ikka sain aga see võttis ikka aega. 

Tuppa jõudes ikka otsustasin et veel ei lähe haiglasse ja kannatan hommikuni ikka välja. Läksime uuesti tuttu. Valud olid iga 8 minuti tagant. Vahepeal kirjutasin enda emale ka fb messi et mul ilmselt varsti minek. Veed lahti ja 8 minuti tagant valud. Kell oli siis juba umbes 4 hommikul. 

Hommikul kell 7.30 helistas ema. Veidi enne ta kõne avastasin et mul sidemel veidi veresegust ollust. Rääkisin talle ka sellest ja ta käskis mul suurema preili talle viia ja ise haiglasse kontrolli minna. 

Panin plika asjad kokku ja viisin ta ema juurde. Kell oli siis umbes 8.30.

Haiglasse jõudsin 8.45. Täitsin seal pabereid. Kuna koroona aeg siis pidin ka lisaks selle paberi täitma. Mingit maski ega testi õnneks tegema ei pidanud ja saadeti edasi sünnitus osakonda. Osakonda jõudsin kell 9.00

Sünnitus osakonnas kohe kontrolliti avatust. Öeldi et umbes 2 sõrme ja veed jooksevad. Küsiti kas mingit abimeest ka soovin. Valisin palli. Valud olid endiselt 8 minutit. Vahepeal aeg möödus ja jõudsin 5 minuti peale valudega. 

Kell 13.00 tehti uus läbi vaatus. Selleks ajaks oli avatust 3 sõrme. Ja valud olid juba keskmised. Saadeti uuesti palatisse tagasi sünnitustoast. Valude vahe oli 4 minutit.

Põrgatasin oma palli peal- tuju oli hea. Samal ajal kirjutasin uudiseid beebigruppi. Mäletan et küsiti et kuidas mul on. Kell oli siis 16.23 - vastasin et nutan, hingan ja valutan. Selleks ajaks oli mul juba kolmas valus valu.

Samal ajal kui sain vastuse beebi gruppi ära saata - tuli arst ja küsis kuidas on. Vastasin et väga valus ja palus et ma sünnitustuppa kontrolli läheks. 

Kohe kui püsti tõusin, tuli uus valu - ränk valu. Valude vahe oli siis juba 3 minutit. Kuidagi ma jalutasin sünnitus tuppa ja tundsin hullu vajadust istuda. Samal ajal tuli uus  ränk valu. Vahe oli kõigest minut. 

Mees läks mul näost nii valgeks selle sama valu peale mis see ränk oli. Tõusin püsti ja läksin sünnitusvoodile. 

Mees muidugi oli näost valge ja selle vahe sees mis valu veel polnud, suutsin talle augu pähe rääkida et ta hingaks värsket õhku kui tal paha. Sain ta nõusse. 

Mees läks ära ja vahe oli selleks ajaks juba korra 7 minutit ja tuli uus valu. Selle aja sees vaadati jälle mu alumist korrust ja öeldi et täis avatus. Vaid ääred veel ees ja need ka väga pehmed. Ühesõnaga kohe on käes.

Peale uut ränka valu tuli kohe press. Arst peale seda ütles et ma pressiks. Pressisin - tuli kohe pea. 30 sek vahet  tuli veel viimanr ränk valu ja tuli kohe keha järgi. 

Laps pandi rinnale. Libe ja soojuselt leige ja märg. - vot see oli maailma parim tunne maailmas. Sünniajaks pandi 16.29

Ma suutsin peale seda veel arstidele mainida solvunud häälega et ma polegi enam rase.. sellepeale hakkasid nad vaid naerma. 

Kuna mees polnud veel tagasi jõudnud siis küsiti minult et kas tahan nabanööri läbi lõigata. - seda ma ka tegin. Maailma uhkeim tunne 😍

Lõpuks tuli mees. Pisarad silmas ja beebiga tutvumas. Oli kaugelt tunda kui uhke ta uue kodaniku üle oli. 

Mees sai meiega palatis 2h olla. Siis saadeti ta ära. Sain 2 õmblust mis pigem ilu jaoks. Sünnituse käigus sain marrastuse vaid mis õmblust tegelt ei vajanud. 

Peale mehe ära saatmist jalutasin palati tagasi oma uue ilmakodanikuga rohkem tutvuma. 

Lapse kaal oli 3070g ja 49 cm. Ning sündis täpselt TA-L ehk 40+0 nädalal. 

Esimese lapse kaal oli 2800g ja 49cm

Kuna oli teine sünnitus siis võin öelda et teine läks mul igati kergemalt. Nagu mööda minnes. Vaid 5 räiget valu ja laps käes. Ja kõik see veel nii loomulikult ja igasuguse valuvaigistita. Uhke värk. 

Esimene sünnitus oli esile kutsutud marli tampooniga ja see oli kõige jõhkram sünnitus mis olla saab kui loomulikult sünnitada. 

Sünnitasin paide haiglas juba teise lapse ning personali, töötajaid ning samuti ka haiglat kiidan igati pidi 💖

Lapse nimeks sai Ariana 😍

36+

Tänaseks päevaks on mul juba 36+ nädalat rasedust kantud. Kõik on beebiga siiani hästi ning kõik numbrid kasvavad mühinal nii nagu peab. Kõik näidud on endiselt korras ja ajaline. 😍 Arstid on siiani väga rahul ❤

Vahepeal tundub et beebi juba valmistab end ette uue maailmaga kohtumiseks aga miskit hullu veel pole olnud. 😊 Ka meie oleme täies mahus end tema tulekuks ette valmistanud ning isegi kui ta peaks juba lähiajal tulema, oleks tal kõik vajalik olemas. ❤ 

 Täitsa kurb mõelda et varsti saabki see rasedus läbi. Samas ei jõua ûldse enam rase olla ja tahaks juba kaua oodatud nunnukest hellitada ja musitada.. 🤗

Nüüdseks tundub küll et terve see 36 nãdalat oleks nagu 2 kuud ainult olnud. 

 Vahepeal sain Ultrahelis käies teada ka beebi soo - meie perre lisandub veel üks tüdruku tirts. Seega varsti olen ma kahe imelise tüdruk-lapse ema ❤

Tähtajani on jäänud veidi alla kuu aja, seega varsti-varsti ma kohtun juba oma pisikese kaunitariga. 

Emadepäev ehk mai teine pühapäev!

Emadepäev ongi käes.

 Minule on see juba neljas aasta kui saan "ema" tiitlit uhkelt kanda. Päev ise on nagu iga teinegi päev mu elus, -niipalju ise muudan rutiini et pühendan niipalju kui võimalik aega Neiule ❤
Tema on siiski printsess ning põhjus kes mulle "Ema" staatuse kinkis tänasel päeval juba mitu aastat tagasi 😇

Ütlen ausalt et Ema olla on kirjeldamatu tunne. Tunne mida võib kirjeldada sõnaga "tingimusteta Armastus ❤"
See on kõige puhtam, ausam, ilusaim armastuse vorm elus 😇

Ütlen ausalt et enne emaks saamist Ma ei uskunud et Emaks olemine võib kohati nii raske olla et pisaraid ei suudaks varjata.. Nii  muretsema panev et lausa valus seest kui miskit juhtunud on või halvasti..
Samas on ka täielik vastand eelnevale.
Iga lapse väiksem saavutus on rohkem õnnelikuks tegev asi kui näiteks kingituste saamine. Kui tema on õnnelik, siis ema on täpselt sama õnnelik ja rahul...

Veel 3 kuud oodata...

Ilmad on soojaks juba läinud ja kõhuke kasvab mühinal.. Paistab juba ilusti välja ning peitma seda isegi ei proovi hakata :)

Kuna pole ise väga väljas käinud siis ei ole ka väga pilte ka endast. Peeglipildid pole ju päris need mida välja laseks printida ja seinale raamida... Õnneks sõbranna päästis mind sellest probleemist kenasti ära. Suurimad tänud talle selle imeilusa päeva ja vaeva eest ❤😇

Jäänud tähtajani 3 kuud ja 11 päeva tänase päeva järgi. :)

Ütleks ajaliselt ja enesetunde järgi et kätte on jõudnud aeg kus reaalselt naudin oma rasedust. 😇
Mitte miskit vaevust pole enam väljaarvatud vahest see suruv tunne mis tekib kõigil kui veidi rohkem liigutada end.
Vahest tõmbab kõhu toonusesse ka aga see suht harva.
Tundub et ta teab täpselt millal tuduaeg tuleb sest alati enne magama minekut peab ta korraliku sporditunni ribide vahel maha. 😄❤

Ma ei oska kirjeldada sõnadega kui vedanud mul Suurema plikaga on. Ta ootab uut ilmakodanikku täpselt samasuure õhinaga nagu meiegi ❤. Igapäev musitab ja kallistab mu kõhtu ja küsib millal ta juba kõhust välja tuleb 😄 aega sinna kahjuks veel pikalt aga olen väga kindel et temast saab Parim suur õde maailmas ❤

Päev kui pildistamas käisime siis panin tähele et mul üsna fotogeeniline Laps 😇

4a9k

Üks parimaid pilte

 

Munadepüha 2020

Meie munadepühad olid seeaasta teistest erinevad. Eelnevad aastad oleme muna ikka keetnud, värvinud ja koksinud. See aasta murdis meie traditsiooni lasteaia kodu õpe niiöelda. Ah, olen aus ja tegelikult seda muna viimasel ajal nii palju söönud ka et ei kahetse tänast üldse. Meil Oli plikaga väga tore páev :) 

Hommikul sattusin meili peale ja avastasin lasteaia teate et tegevusi jätkatakse aga lihtsalt kodu seintevahel ja seal oli nädala plaan. Meil muidugi täna pühapäev ja vaevalt ühe päevaga suudaks terve nädala asju kohe ära teha,. Vähemalt sain ma pildi veidi selgemaks kui kaugel Angelica oma arenguga tegelikult on. Veidi teistest maas on, aga kuna ta ise nii tubli ja hakkaja on, olen kindel et varsti jõuame teistele ka järgi. Ja kuna täna on munadepüha siis otsustasin et me meisterdame ise munad aknalauale nagu palutud oli õppekava järgi :)

Elamisest oli muidugi kõik paber otsa saanud ja poodi ka ei tahtnud minna viiruse tõttu - lahenduse leidsime Vana pappkasti seintest. Joonistasime kujud valmis ja lõikamine võis alata.

Peale lõikamist lasin paarile munakujule punase spreiga kihi peale. Tuli välja et tava-pliiats ei paista papi pealt välja ja vildikad on ka kuskile jooksu pannud me eest. Pole hullu, marker ja klaasi-marker ajavad ju ka asja ära. Mõeldud - tehtud.

Kujundite joonistamine võtab veel palju aega et päris ilusad kujud saada, aga vähemalt teab mis on mis ja milline ta välja peaks nägema. Üle-jäänud muna kujudest tegime vinged sellid hoopis 😅 

Üllatuseks tuli kui osava käega me tütar tegelikult joonistamises ja meisterdamises on. Mulle endale isiklikult tegi pika puuga ära mõlemas kategoorias. Tundub et mehe emalt pärit see anne, kuna ka tema on sellises tegevuses üli proff ja õnneks ta kasutab oma annet ka ära paljude asjade puhul :)

Lõpuks panin nad akna äärde seisma, tulemus isegi tuli päris vinge ju? 

Beebi ootus

Tänase seisuga jookseb juba 23nädal :)

Terve selle ootuse peale ütleks et nüüd lõpuks on rahulikum aeg kätte jõudnud.
Selle rasedusega olen ma saanud kõike tunda mida Angelicat oodates ei saanud tunda.
Angelica see eest ootab teda juba väga väga :)

Õhtuti olen ma omadega jumala väsinud olnud ja kohe kui pea padjale saanud siis magama ka kohe jäänud kuigi tavaliselt otsin und oma pool tundi kindlasti et üldse ära vajuks.

Positiivne on see et vanad harjumused on mu elust kadunud ja kõik uued seni on olnud vaid positiivsed.
Näiteks toitumise olen endal väga regulaarseks saanud. Kindel 3 korda päevas söömist. Ja kindlaks on saanud iga hommikune pudru.
Muidu võib-olla 2 korda sõin. Ja vahest ainult võikusid, kuid nüüd see täiesti out teema.

 Liikuma olen ka hästi palju hakanud ja see vaid kasu mulle toonud.

Hetkel mingit hullu pesapunumist pole tulnud. Asjad peaks tital olemas olema kui lõpuks koju nad raatsiks tuua :) aind voodi veel puudu :) Ja haiglakraami ostan jooksvalt.
Beebiga tavaliselt enamus asju jääb kasutamata nagunii, seega hullu varu kokku ei soeta :)

Lõpetuseks siis veel et pool aega on veel kanda ja tundub et praegu kõik on mega perfektne :)

Angelica vastas küsimustele

Sisusta oma aega ning küsi  lastelt neid küsimusi ja pane vastused kirja.

Angelica 4.9a

1) Kui sa võidaksid miljon eurot, siis mida sa ostaksid?
*Angelica: Jäätist ja palju mänguasju ja Suure mängumaja.

2) Mida issi sulle alati ütleb?
*Angelica: Aitäh 😂

3) Mis tööd sa suurena teha tahad?
*Angelica: Laulda ja süüa teha 😅

4) Kust lapsed tulevad?
*Angelica: Minu emme Kõhust ja nutab ka siis kui välja tuleb 🏨

5) Kui sa saaksid süüa ühte asja kogu aeg, siis mis see oleks?
*Angelica: kooki tahan siis 🍰

6) Kui palju maksab maja?
*Angelica: Hästi palju palju 😂

7) Mida sa kardad?
*Angelica: Ämblikut 🕷

8) Kas sul on mulle mõni küsimus?
*Angelica: Kas sa emme kardad ka suurt ämblikut?


Osad vastused tulid tegelikult veidi pikemalt aga kaldusid teemast kohe Väga kõrvale ning neid ei hakanud sp pikemalt välja kirjutama ka.

Kui ta Veidi suurem on, usun et ka temal on huvitav oma vastuseid lugeda :)

See suvi tuleb üllatuste rohke!

Ma muidugi siiralt loodan , et selle suve alguses on oodata häid uudiseid ja  “koroona” viirusest saab lõpuks minevik. Ees on ju kõige mõnusam aastaaeg tulemas, kus ilmad igapäevaga aina soojemaks ja soojemaks muutuvad.
Muidugi ka hästi palju vananemist meie perekonnas ja suguvõsas. Kõigepealt vananeb mu õde, kellel samal päeval sünnipäev kui on jaanipäev (23.06)
 Paar päeva hiljem (26.06) vananen kohe mina järgi talle ning minu sünnipäeva järgmisel päeval vananeb mehe väikevenna (27.06).
Siis saab veidi aega sünnipäevadest hinge tõmmata kuni on kätte jõudnud uus kuu ehk juuli, ning järgmisena saab aasta vanemaks meie Pisi neiu kes ei olegi enam nii pisi. Päevaks siis (08.07).
Sellega veel sünnipäevad ei lōppe, kuna meil on lisandumas perre uus liige. Aeg millal ta meiega lõpuks liitub on augusti algus ja arvatav tähtaeg hetkel (04.08).

Jep. Meid on varsti kokku 5!

Tita kasvab mühinal ja kõik mis Angelicat oodates ei saanud tunda, on see rasedus kindlasti tunda.
Raseduse erinevus on nagu öö ja päev.
Praeguse hetkega veel pole teada, kas ta on poiss või tüdruk. Üks on kindel, teda ootab suur õde suure õhinaga.! Suur ōde kuulis esimesel ämmaemanda visiidil juba pisikese kõhu beebi südamelööke. Ja see emotsioon mis teda peale seda valdas, on rohkem väärt kui million.
Kõigile oli vaja teada anda et emmel on beebi kõhus ja seda mida ta kuulis sellel visiidil.
Kõige armsam on see kuidas ta mu kõhtu koguaeg silitab/ kõditab/ musitab/ kuulab.
Loodame et sama hoolivaks jääb ta siis ka kui beebi juba kodus on meiega (:

Pildil rasedust 19+5 :)

Võitlus koroonaga.

Olen aus ja ütlen kohe ära et kui see koroona teema üldse minuni jõudis siis arvasin et tegu on naljaga. Alguses muidugi levis see igalpool mujal maailmas ja facebookis levis igasuguseid nalju sellekohta ning raske oli tõesti arvata et tegu on väga julma viirusega.
Nüüd kui see viirus on lõpuks meile eestisse jõudnud, ei ole üldsegi sama naljakas see teema kui varem.
Jälgisin igahommiku muidugi uudisteportaale et kui palju ja kus on juba viirus tuvastatud. Samuti ka riigi juhtide käike . Õnneks otsuseid langetasid nad piisavalt kiirelt et meid võimalikult vähe haigestuks sellessee katku. Muidugi ise sellist paanikat ei tekitanud nagu osad inimesed tekitasid. Inimesed lihtsalt paanikas jooksid poode tühjaks ostma kuiv-ainetest ja wc-paberist. Selline ostumöll tekitas nii mõneski poes olukorra kus letid olidki enamuselt tühjaks ostetud ja ostjate järjekord Kassas seisis pea poe riiulite lõpuni. Paari päevapärast õnneks selline paanitsemine lõppes ja müüad suutsid poe saali olukorra taastada endiseks.
Esimesed päevad kui see ostumöll alles kestis, me poes ei käinudki. Meil oli piisavalt sel ajal toiduaineid kodus olemas. Kui ostumöll oli peaaegu läbi siis otsustasime ka mingid varud igaks-juhuks koju osta. Mitte küll sellises koguses et ära elada mitu nädalat vaid pigem sellises koguses et kohe uuesti poodi jooksma ei peaks.
Riisi, tatart, pudruhelbed, paar pakki makarone oli meil juba varasemast ajast alles, seega juurde ostsime jooksvaid asju nagu piim, või, vorst, kurki, tomatit,kohvi, suhkrut, hakkliha, õli, hapukoort , muna, ketsupit, pihve.
Pikemaks ajaks siiski võtsime suure koti kartuleid. Kartulid ise nägid ilusad ja suured välja ka ning kulub teda nagunii rohkem kui teisi toiduaineid. Samuti kartulist annab niipalju erinevaid toite kokku teha kui üks toit peaks ära tüütama.

Ise me enamus ajast istume kodus kindlate seinte vahel, paar korda oleme värske õhukäes ka olnud kuid kindlasti mitte avalikes parkides või inimrohketes paikades. Kindlasti peseme igakord käsi kui olemegi väljas käinud.
Sõpradega saab ka ühenduses läbi telefoni / neti olla. Alati ei peagi füüsiliselt kohal olema et ùksteisele välja näidata kui palju me üksteisest hoolime.

Nüüdseks tänasel päeval oleme me kodus olnud juba nâdal aega.
Esimesed 3 päeva meie põhitegevus oli söögi tegemine, söömine, teleka vaatamine ja magamine.
Neljandal päeval meie pisike neiu hakkas protestima sellise eluviisi pärast. Arusaadav, ka tal on vaja kuskile oma energijavarud kulutada. Tava mängukava :  nukudega mängimine, Teleka vaatamine, joonistamine ja mänguköögis söögitegemine hakkas ka talle juba väga igavaks muutuma.
Saigi välja mōeldud erinevad tegevused üksteisele kuidas mingitmoodi kasulik olla ning ei oleks samalaadsed tegevused mis muidu muutusid juba igavaks.
Mina võtsin ette suure koristuse ja kõik väiksed ning vanad asjad likvideerisin me kodust lõplikult. Sorteerisin samuti ka uuemad asjad omakohale ning suuremad suurused sain ka ilusti kappi ära pandud. Paar katkist detaili sai ka parandatud ning paar asja ümber tõstetud.
Mees muidugi tegi veidi läbi neti tööd ning võttis auto ette.

Neiu tegi ka meil seintevahel veidi huumorit ning põrandapesu ajal otsustas et põrandaid tuleb pesta nii nagu vanasti - valas pool ämbrit pesuvett lihtsalt keset korterit laiali, ning ise hüppas seal sees nagu riided poleks üldse märjaks saanudki. Peale selle istus veel rahumeeli oma dressipükste ja märgade sokkidega rahulikult maha ja tundis end kui vannis vist.
Ma muidugi kohe haarasin kuivad rätikud ja üritasin kuivatama pōdandat hakata (lootes et vesi mööblile mingit kahjustust ei tekitaks) sellepeale Neiu hakkas pahandama et ma rikun kõik ära ju kui kuivatan vee Ära. Kuidagi suutsin õnneks suunata teda teisele tegevusele ning kiirelt sai see âpardus kuivatatud.
Põrandad kuivad, puhtad ja lõhnavad ning kõigil hea tuju lõpuks millegi tegemisel.

Meie võitleme koroonaga istudes kodus või teeme asju mis ei vaja lisajõu rakendamist ning oleme kasulikud nii endale, teistele kui ka neile kes ei oska seda märgata.