Haigus ei küsi luba

Olin just sõbrannale kiitnud et me pole veel haigeks jäänud sügise tulekuga kuid ju siis sõnusime selle ära. Ja jumala kindel et selle köha-nohu pisiku tõi meile lapse isa koju töölt. Lapse isa muidugi kõige rohkem invaliid. Hääl nagu naisel, turtsub ja tattivoolab nagu ojas. Meil Angelicaga õnneks kergem seis. Angelical selline kinnine nohu ninas, nurrub nagu tiiger. Mul nohu peaaegu olematu aga kurk küll valus. Seepärast ka ancil väike puhkus lasteaiast ning saab 4 päeva rahulikult kodus olla. Angelica talvepapud tulid ka ära ja talvele saame rahulikult nüüd vastu astuda. Kusjuures meenub et igal aastal samal ajal jään ma haigeks. Ehk siis see haiguse periood on käes. Tavaliselt sel ajal ikka täis-voodi haige. Palavik,nohu, köha, peavalu, angiini laadne olek. (See siis tavaline). Imestada ei ole väga. Külmavares nagu ma olen, juba 16 kraadi tundub mulle kui jääkambris olekut. :( aga noh, selle oleku päästavad soojemad riided. Kõige hullem aeg on veel ees - talv. Siis miinus kraadid ja ainuke mis elus hoiaks on soe kohvi, tekk, sussid ja kuum radikas :) mm.. ma tunnen juba piparkoogi lõhna mis talve poolt meenub :) juba järgmisel nädalal pidigi lund tulema!