Ärkasime, Asko läks tööle ja ma sättisin last riide et lasteaeda ta viia. Telefon heliseb, helistajaks oli Asko. Hingest kinni, üritades rääkida midagi millest aru ei saanud. Ainuke millest aru sain oli et tule alla kiirelt. Sättisin lapse kiirelt riide ja läksime alla. Selleks hetkeks oli Askol juba parem. Viisime tibulinnu lasteaeda.
Ise suundusime perearsti keskuse ette. Asko helistas perearstile ja käis kohapeal ruumis ka ära. Võeti verd, saadeti edasi haigla röntgenisse kopsupildile. Voilaa. Askol on bronhiit. Mis seal ikka, läksime autosse, käisime poes. Tulime koju. Daniela tuli ka kohvi jooma ja ilmselgelt ma pean poolekohaga vait istuma kui Asko kodus.
Ma loodan et ta kiirelt terveks saab, sest 20-21.oktoober lähme spa'sse. Anc jääb Daniga ööks. Iseasi kas üldse jõuame minna seeaeg sinna. Miks last kaasa ei võta? Sest ma olen üli väsinud sellest nohu trallist ja kiunumisest mis Asko vahepeal siin korraldas. Oleks aeg korra lõõgastuda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar