Õnnetused käivad käsikäes.

Käes on kevad, ja nagu ikka, kevadega kaasnevad soojad ilmad. Esimesed 3 päeva oli täitsa enam-vähem. Jahedam õhk liikus ja jalutada oli super tore. Aga kolmandal päeval algas õnnetuste rada pihta, Hommikul avastasin et olin oma rahakoti ära kaotanud. Sees siis +100 euri vähemalt (sula 20 euri) , koos kõikide asjadega ( id-kaart, id kaardi paroolid, paroolikaart, pangakaart jne) Avastasin selle siis kui olin just poodi minemas et mehele kiirelt midagi näksi osta kui lõunale sööma tuleb. Otsisin toast, ei leidnud. läksin eelnevat eelmise päeva rada mööda õuest ka otsima (Mees oli see hetk juba koju jõundud otsima) kui mees helistas ja teatas et leidis. RAHAKOTT OLI EILSE OSTUGA KÜLMKAPIS PIIMADE VAHEL😅😅. Olgem reaalsed, keegi ei otsiks külmkapist ju 👍 . Okei, sellega rahu maapeal. Lõpuks otsustasin siis jalutama minna. Olin juba Kelly ja Kelly pisikesega jalutama läinud, arvas mu kulla-kallis X-lander et tema enam koostööd ei tee ja esirehv (lohv) lihtsalt vajus tössiks.

 Ajastus oli väga õige, just siis kui ma olin täpselt teiselpool paidet ehk kodust 3 km kaugusel ja mees tööl veel 3 tundi vähemalt. Plaan oli minna nagunii maksimarketi kohvikusse sööma, ja see pilt kuidas ma last katkise vankriga edasi vedasin (kallutasin vankrit allapoole et esiosa ei puudutanud maad), endal veel kleit ka mis  lühem tundus.. oh seda nalja. Lapsel oli muidugi ükskõik kuidas ma teda vean. Ta oli lihtsalt väsinud ja lootis magama jääda aga selle rappumise peale poleks isegi kõige suurem unimüts magama jäänud. Käisime söömas ära ja midagi muud üle ei jäänudki kui kaktise vankriga kodupoole sättima hakata. Ma vean kihla et mul on sellest vankri vedamisest muskel nüüd 😀😀😆 Õues tundus reaalselt saun sel hetkel. Häda-Häda otsa. Ma olen kindel et sel hetkel Kelly arvas et ma olen kõige hullem vinguja maapeal. Lõpuks kui jõudsime Maxima juurde siis ma reaalselt arvasin et mind on päästetud ja Vend on ka poes et mind aidada. Vanemate auto oli küll, aga roolijuht osutus Õeks hoopis ja teda ma tüütama ei hakanud, rääkisin vaid mis juhtunud oli ja liikusime Kellyga edasi kesklinna poole. Lõpuks jõudsime mu maja kõrval parki ja terve see tee mis ma ristikust majakörvale vedasin seda katkist vankrit, võttis aega 2 pool tundi. muidu kõnnib pool tundi linna ja pool tagasi. Oligi veel oodata pool tundi ja mees jõudis ka koju. Panin lapse autosse ja vedasin oma katkise käru treppa. Autos olles uurisin kiirelt uue käru (vihmavarjuka) mis asendaks seda aega kui enda X-landeri lõpuks korda saan. kirjutasin paarile kodanikule fb.s ja vastus jõudis alles pool 9. Mõeldud tehtud. Võtsin 10 euri välja ja läksime Asendus kärule järgi- ütlen ausalt et halb valik oli. Aga vähemalt ehk peab vastu senikaua kui lohv kohale jõuab ja X-landeri korda Saan.
Ja kuna Plika mul kohe varsti 3 aastane ja peale suve raudselt enam vankrit ei kasuta, siis X-landeri panen Beebiosaga peale meie kasutamist müüki. Beebiosa pmst kasutatud vaid 3 kuud ja aind väike defekt mis ei paista silma, seega minev kaup. i think. 😊