Lasteaia jutud

Angelica nüüd päris pikalt lasteaias käinud ja tundub et talle seal täitsa meeldib. Kasvatajad ka vaid jagavad kiidusõnu, kuigi plika veel ei räägi nii nagu teised. Väga ilusti pidi kaasa tegema ning tundub et ka kõne häire vaikselt taandub sest igakord räägib ta aina rohkem ja rohkem. Korra oli ka tagasi põige ja plika hakkas stressist püksi jälle tegema, kuid see ka möödus 2 päevaga. Eks algus olegi kõigile raske kui elu on natuke muutunud. Lasteaias magama jäämine oli ka üllatavalt kerge. Esimesel päeval saadeti mind juba üksi koju. Teisel päeval oli juba 15 minutiga magama jäänud.. tubli tüdruk. :) 

Ainuke mis veel häirib on pereisa puutumatus lapse ellu. Sõnaotseses mõttes vaid raha sisse tooja. Aga noh, ta ise seda ei tunnista. Kes ikka tunnistaks et ta saamatu oleks? :) 

Siiamaani on väike ajaga kaklemine mul, kuna pole suutnud ikka harjuda et last enam 24/7 kõrval pole ja see aeg kui laps eemal, tekib ikka see tegevus kella vaadata ja mõelda et raudselt midagi juhtus ja raudselt kohe helistatakse. - ei ole juhtund siiani veel kordagi :)

Ja see aeg kui laps on ära, aega nii palju et ei oskagi kohe midagi teha. Koristada ja tube ümber tõsta ja vaadata kella. Heh, kanaemaks sündinud. :)

Aga muidu igati hästi. Loodan et nii jääb ka, sest nüüd hakkan vaatama tööd ja sisustan ka oma aja ära, et pead täitsa halliks ei muretseks :D