Varsti anoreksia.

Ma reaalselt vihkan inimesi kes ise on jumala okeid ja siis räägivad et :
"a ma nii paks" , "a vaata tsellukas" jne.. Teie üle ma olen reaalselt õnnelik et teil seda värki on.
Sest mina , kes ma kaalun 45.6 ja ei saa sinna mitte midagi teha , ei ole õnnelik et ma nii peenike ja vähe kaalun. Ma võin süüa mida tahan, iga 15 minuti tagant sest korraga ei mahu. `Ma võin teha trenni niipalju kui tahan sest nkn sellest midagi ei muutu. Reaalselt naised , Te peaksite olema õnnelikud selle üle mis teil on , sest minul kui alakaalulisel, seda ei ole , aga ainuke soov oleks et oleks seda rasva ja pekki. Tahaks ka et oleks soe olla, et saaks normaalselt riides käia , ilma et oma konte peaks peitma , tahaks ka et saaks olla nagu teie n.ö paksud! Kui kukun jäävad mulle meeletud sinikad , ja juba arvatakse et mind pekstakse. Kui ma kükitan, mu põlevad kragisevad nagu need oleks kohe ära murdunud. kui ma magan külili, kõik mu ribid on tunda ja näha nagu nälgind koeral.
Raske sõnadesse panna kui kurb ma tegelikult olen sellepärast. (PS! ma olen arsti juures käinud ja kõik vereproovid olid korras , niisamuti ka kilpnääre vms.) On inimesi kes sellest aru ei saa et ka peenikesi inimesi solvab ütlus : " Sa kuivad kokku... Sa sööd ka midagi? ... Kas sa näljutad end?"
EIIII . Ma lihtsalt ei saa sinna midagi teha. Ja kui hakata Erik Orgu kavajärgi sööma siis sorry, esimese nädalaga arvatavasti oleme juba vaesed. SEST MU MEES ON PIRTSPERSE JA TAL ERI SÖÖKE VAJA KUNA TA EI TARBI PALJUSID ASJU! JA LAPS SAMUTI KEELDUB PALJUDEST ASJADEST :)
Aga no see selleks. Nüüd oleks küll vaja mingit võlurit kes + 25 kg mulle päevapealt juurde kingiks.
god bless me!